Inimese teenistuses on Kõiksus ja tema käsutuses on peegel. Küsimus on ainult selles, et kuidas me Kõiksusega suhtleme ja millise ilmega peeglisse vaatame.
Mõtle korra, millise häälestusega sa igapäevaselt peeglisse vaatad?
Kas soeng on korras või soeng on sassis?
Kas meik on paigas või silmavärv on laiali?
Kas riided on sirged või riided on kortsus?
Kas välimus on ilus või väljanägemine on kole?
Kas sa lähed peeglisse endast head või lähed sa peeglisse endast halba vaatama?
Sarnaselt toimub reaalse elu peegeldusega.
Ühtedel sajab vihma ja on halb ilm, teistel on seljas õiged riided ja on hea ilm.
Ühed on õnnetud selle üle, mida neil pole ja teised on õnnelikud selle tagasihoidliku üle, mis neil olemas on.
Ühed vaatavad kappi pilguga, et taas pole midagi selga panna. Teised teevad kapiuksed võidukalt lahti ja küsivad endalt, mida mul täna selga panna on?
Ühed surevad pooltühja külmkapi kõrval nälga, teised muutuvad loominguliseks ja suudavad parima söögi kokku keerata ka mitte millestki.
Ühed jälgivad sotsiaalmeedias kullipilgul neid, kes neile ei meeldi ja teised jälgivad inimesi, kes meeldivad ja neid inspireerivad.
Ühed leiavad kõiges aina vigu ja puuduseid, teised leiavad plusse ja püüavad lõigata infost kasumeid.
Kui su tähelepanu on vaatenurgal, mida sul pole või mis on halvasti, siis sa sisemiselt võimendad ja kutsud ligi omale reaalsust, kus sul midagi pole ja milles kõik on halvasti.
Kui su tähelepanu on vaatenurgal, mis sul olemas on, siis sa sisemiselt võimendad ja kutsud ligi omale reaalsust, kus kõike on ja tuleb juurdegi.
Puudus ei ole vaesus. Puudus on tunne, mis võib viia vaesuseni, mil inimene kutsub ligi omale tugeva tundega reaalsust, kus tal midagi ei ole, kõike on vähe või milles võimalused on ebapiisavad. Puudus on täpselt see kui sa keskendud iseenda, sind ümbritseva ja teiste inimeste puudustele, püüdmata plusse ja positiivset näha.
Sama on konstantse mitte meeldimisega. Kui inimene vaatab kõiki ja kõike pilgu läbi, kuidas keegi on halb, ebapiisav, puudulik, nõme või ta püüab leida teistes ning nende töödes-tegemistes aina vigu, siis ta ise kutsub omale tugeva tundega ligi reaalsust, mida dekoreerivad mitte meeldivad kogemused, sest ta elab mittemeeldimise peeglis.
Kui vaadata sotsiaalmeedia statistikat, siis aus ülemaailmne sotsiaalmeedia statistika näitab, et 50% jälgijatest vaatab sind niisama, 40% jälgijatest vaatab sind põhjusel, et sa neile ei meeldi ja vaid 10% jälgijatest elab päriselt su väikestele rõõmu hetkedele kaasa.
Igaüks võib teha omad järeldused, millist teadvust ta jagab. Kas seda, kes toitub sellest, mis talle ei meeldi või paljundab ta ligi reaalsust, mis talle meeldib.
Kõiksus suhtleb meiega sellises keeles nagu me ennast talle väljendame. Sinu häälestus on nagu tellimus Kõiksuse arhitektile, kes lükkab su teele võimalusi, et sa saaksid tunda ennast võimalikult sageli selle keskel, mille sisse sa ennast oma tähelepanuga juba istutanud oled.
Enamus puuduses olevaid inimesi manifesteerivad sageli omale küllust, kuid ise teadmata, et Kõiksus teenindab vaid inimese häälestust, aidates puudusteadvuse meelelaadist vorpida hoopis külluslikku puudust.
See pole üldse naljakas, aga võib kõlada naljakalt, kuid sinu küllusteadvus algab häälestusest, kuidas sa a'la oma vannitoa peeglisse vaatad. Juba vanarahvas pistis näiteks oma rahakoti rahatähtede vahele peegli, et see nende finantse duubeldaks. Sinu suhtumise hääl on kui vaade peeglisse, mida sa Kõiksusele näitad ja mida tema peeglina sulle paljundades, duubeldades või lausa kümnekordistades peegeldusena vastu näitab.
Ei tahtnud siia lõppu seda ära leierdatud klišeed panna, aga tõesti kui sa soovid, et peegel sulle naerataks, siis tuleb sul esimesena peeglisse naeratada.
Ilona Karula
Ilona instagram: https://www.instagram.com/algolemus/
Eluvaim kirjastuse instagram: https://www.instagram.com/eluvaim