top of page

Andestamisest ja vabandamisest


Paljudele on väljakutseks andestamine neile inimestele, olukordadele ja suhetele, kellelt nad pole saanud vabandust ja tõenäoliselt kunagi ei saagi.


Sellistel hetkedel ma soovitan sul esitada endale küsimus: "Mida vabandus minu jaoks muudab?"



Pildi autor AI


Kui sa oled katki, siis vabandus sind tagasi terveks ei tee.

Kui su hingerahu on röövitud, siis vabandus sulle seda tagasi ei anna.

Kui sind on maatasa tehtud, siis vabandus sind tagasi üles ei ehita. 


Sinu ego tahab, et sinu ees vabandatakse, mil teine näitab end alandliku ja kahetsevana, kes tunnistab oma väärat käitumist, viga või süüd. 

Sinu hingele pole vabandus tegelikult oluline.

Sinu hing saab rahu ja jõuab andestamiseni alles siis kui vabandamise asemel sinu valu tõeliselt mõistetakse või sa jõuad mõistmiseni, et kõik pole võimelised mõistma sinu valu, sest te olete erinevate pikkustega, kelle "silmad" ja "südamed" pole kohakuti, et teineteisega tõtt vaadata!


Vabandus ilma mõistmiseta on lihtsalt üks verbaalne dekoratsioon. Vabandus koos mõistmisega peaks tähendama juba muutunud käitumist. Vabandusel ja vabandusel tuleb vahet teha.


Tegelikult sa ei vaja vabandust. Sa vajad ainult seda, et sulle haiget tegevad olukorrad, tunded ja teemad ei kontrolliks enam sinu elu. Vabandusel pole mingit pistmist sellega, kuidas sina endas vaimse tasakaalu saavutad.

 

Järgnevalt inspireerin sind viie mõttega, kuidas saada üle andestamise blokeeringust, kui sa tead, et teine osapool ei kahetse ega soovi olukorda siiralt parandada.

 

●  Kui keegi vabandust palub, siis võib see teema ikka sinu sisse kraapima ja kripeldama jääda. Seega on oluline esmajärjekorras olukorraga enda sees leppida. Teistega leppimine olgu vaid boonuseks. Sa saad olukorraga leppida juhul, kui lubad endal teada ja tunda oma tõde, eeldamata, et teised sellega nõustuksid. Sinu tõde ei vaja kelleltki valideeringut.

 

●  Sa ei pea ennast veenma, et juhtunu oli millekski vajalik ja kõik on hästi. Sa võiksid lubada endal kogu valu, pettumused ja reeturlikkuse läbi tunda, lasta oma hingel ennast puhtaks ja värskeks nutta ning siis uuesti otsustada, kas see asi on kinni hoidmist väärt.

 

●  Ära hoia oma ust lahti neile, kes astuvad sellest sisse ainult selleks, et taas su isiklikus ruumis “laamendada”. Vahel jõuad andestamiseni hoopis neil hetkedel, mil sead inimestele kindlad piirid ning su südamesse saabubki rahu.

 

●  Püüa mõista, et sul pole mõtet oodata siirast vabandust kelleltki, kes püüab sind uskuma panna, et sa oled liiga tundlik või reageerid millegi suhtes üle. Kui mõni tunne elab su sees oma elu ja teeb sulle tohutult haiget, siis ei ole teise inimese asi seda pisendada ja olematuks muuta. Nii et ainult sina saad oma tunnet tervendada ja teise vabandamine ei saa seda minema pühkida.

 

Hetkest, mil sa jõuad mõistmiseni, et andestamine ei sõltu sellest, kas keegi palub sinult vabandust või mitte, jõuad sa sügavama teadmiseni, et andestamine tähendab seisundit, mil haiget tegevad olukorrad ei saa kontrollida enam sinu meeleolu ning selleks pole vaja, et keegi sinult vabandust paluks.


Ilona Karula "365 sõnumit naisele"

Eluvaim kirjastuse instagram: https://www.instagram.com/eluvaim

504 views0 comments

Recent Posts

See All

Comments


bottom of page