Viimane aasta on minu koduses apteegis olnud kõige olulisemal kohal viirukipuu eeterlik õli ehk Boswellia puu vaik, millest õli saadakse aurdestillatsiooni meetodil. Jagan enda isiklikku kogemust selle püha puuga.
Boswellia puid on 24 liiki ning peamiselt kasvavad need Kirde-Aafrikas, Aasias ja Araabia troopilistel aladel. Viiruki vaigu saamiseks tehakse puu sisse lõikeid, mille kaudu vaik piimjal kujul välja voolab. Õhu ja päikese käes muutub see tahkeks vaiguks, sisaldades eeterlikku õli, polüsahhariide, terpeene ja raviomadustelt kõige tähtsama koostisosana bosvellhappeid. Just see viimane ongi imekomponent, mis ravib veritsevaid haavu, on antiseptiliste ja antibakteriaalsete omadustega, tervendab põletikke, vagistab valu, vabastab stressist, on lõõgastava toimega. Energeetilisel tasandil puhastab ja tasakaalustab Boswellia eelkõige energiat, võimendab vibratsiooni ja tõstab sagedust, mistõttu juba iidsed kultuurid ja religioossed institutsioonid on kasutanud pühade rituaalide ja ruumide puhastamise juures viirukisuitsu taotluste võimendajana.
Vanas egiptuses pandi viirukiõli õhtuti lõhnalambi sisse, mis andis inimesele hea une, aitas tajusid laiendada, et kogeda öösel teadlikult iseenda eksisentsi ka teistes reaalsustes ja dimensioonides. Boswellia on olnud üheks peamiseks abivahendiks, et stimuleerida käbinääret ehk kolmanda silma tööd ning selle puu energeetika toetab peakohal asetseva kanali avardumist ehk ligi pääsu oma kõrgema Minani, Kõiksusesse, igale poole.
Viirukipuuga on okultismis üldse väga huvitavad lood. Näiteks piiblilugu räägib, et Jeesusele viidi kolme idamaa targa poolt kingituseks kulda, mürri ja viirukit. Viirukit põletati suurtes kogustes tänuohvrina Jumalale, tema käskjalgadele ja ühtedele väga populaarsetele hundid lambanahas inglitele. Ehk tuleb välja, et viirukipuu energiat himustavad abivahendina ka meist nn “kõrgemaks” pidavad vaimolendid, kuigi kõikvõimsuse kehastajatel, kes inimeste üle nii väga hoolega valvavad, ei peaks üldse maiseid abivahendeid vaja minema. Taas mõtlemise koht! Järelikult on tegemist väga väärt kraamiga. Pealegi olevat viirukipuu maavälist päritolu, kelle vaimolendid Atlantise ja Lemuuria aegadel inimeste keskel avalikult eksisteerisid. Miks on kadunud need iidsed teadmised ja kõrgsageduslikud energiad meie silme alt nüüd, olles kättesaadavad vaid vähestele?
Isiklikust kogemusest
Mul on aastaid olnud tugev kontakt ja kokkupuude erinevate puuvaimudega. Ühel otsustaval hetkel ilmusid minu ellu viirukipuu vaimolendid, kes õpetasid mulle peegelmaailma ja selle puhastamist enda ümbruses. Läksin esimesse loodustoodete poodi ja hankisin omale Frankincense õli. Just selle nime all viirukipuuõlisid müükase ja tähendab see otsetõlkes frank avar/aval/aus incense viirukiõli. Ehk peenenergiate maailmas tõmbab viirukipuu energia varjatul loorid eest.
Mul oli vahepeal päris keeruline oma tööd teha, sest mida enam ise tuhast tõused ja teadlikumaks saad, seda enam tuleb valmis olla võimaluseks, et sinu jõudusid hakatakse proovile panama ja sind tagasi maha suruma.
Esmalt manustasin puuvaimude õpetuse kohaselt viirukipuuõli tilkasid seespidiselt keha puhastajana (NB! Üleliia tarvitades võib muutuda toksiliseks. Mina võtsin personaalse õpetuse järgi ja soovitan teistel seda tarvitada tunde järgi). Lisaks segasin viirukiga erinevaid taimesegusid ning piserdasin neid veega meditatsioonisaali, panin õlilampi ja määrisin laubatšakrale ning kaela taga asuvale Feng Fu punktile. Samal ajal andsin taotlusi, sest viirukienergia võimendab taotlustega eluenergiat. See kõik aitas mul iseennast väga palju tasakaalu viia ja teadlikumalt ruumi vähsema vaevaga korras hoida.
Parandas haavu ja leevendas valu
Tänaseks on mu kodune apteek eeterlike õlide näol oluliselt suurenenud, kuid viirukipuu on number üks –minu isikliku arvamuse põhjal kõikide õlide tipp ja lagi.
Hiljuti sattusin sukeldudes ülitugevasse hoovusesse, et ma pidin jõuga mööda kive roomama ja ennast kinni hoidma, sest muidu oleks hoovus mind jumal teab kuhu kaugele ära viinud. Lõpuks kui köie abil pinnale tõusime lehvisin ma köie küljes kui tuulelipp. Mu kätel ja jalgadel oli palju teravaid sisselõikeid ja haavu, olin ennast korralikult lõhkunud. Väike õlide kotike oli mul juba paadis kaasas ja kui määrisin haavadele viirukiõli kadus veritsus, valu ja punetus. Haavad olid juba järgmiseks päevaks paranenud, mis soojas kliimas on üsnagi harukordne vedamine.
Mõned päevad hiljem ärkasin ma nohuga ja mul oli samal hommikul sukeldumine kirjas, mis oli juba makstud. Nohuga ja muude paistetustega ninaõõnes sukelduma ei minda, sest rõhk vee all võib lüüa kõrvatrummikile katki. Jällegi leidsin ma abi viirukiõlist. Kuigi seda soovitatakse lahjendada mõne baasõliga, näiteks kookosõliga, siis mina lasin seda mõned tilgad kiiruga otse ninna (ei soovita järgi teha!). Hetkeks oli kibe, valus ja ebamugav. Aga 30 minuti möödudes olid mu ninalõõrid täiesti puhtad ja sain muretult sukelduma minna.
Veel aitas viirkuk mind hädast välja päikesepõletusega, sest see mind lõpuks ka tabas kui päevad läbi merel seilata. Segasin õhtul viirukit kookosõliga ja hommikuks oli põletus otsmikult ja ninaotsast taandunud.
