Vaiksest mürgitamisest

Eile kaunite kirsipuu õite all tuli mulle selline teadmine, et kõik, mis ei lase inimesel õitseda, on tema elus mürk, sest toksilises saastunud keskkonnas ei õitse ju midagi.

Elus on vaja aeg-ajalt küsida endalt: "Kas see inimene, keskkond, olukord või mõttemuster toetab minu olemist, mu liikumist, mu kasvu, mu unistusi, mu õitsemist?"

Kõik, mis ei toeta sinu kasvu ega ei luba sul vabalt hingata ja julgelt õitseda, on sinu jaoks mürk – vaikne, nähtamatu ja vahel lausa piinlik ning petlik.

Mürk võib tunduda alguses ohutu: väike vähendav sõna, ükskõikne suhtumine, pidev hirmutamine hoolimise egiidi all, sinu pädevuses kahtlemine jne. Sageli aga ebamugavuse tunne sinus endas kellegi konkreetse inimese ees kui sa julged oma unistusi teoks teha või suuremalt mõelda.

Salakaval mürgitamine on ohtlik just seetõttu, et see tundub alguses tavaline ja isegi "hooliv".

Toksilisus ei tähenda karjumist või konkreetset manipulatsiooni. Sageli tuleb mürgitamine vaiksete nõksudena, kus lõpuks hakkad sa põhjendamatult ise oma väärtuses kahtlema, oma unistusi väiksemaks mõtlema ja võimalik, et neid edasi lükkama või nendest isegi loobuma.

Kuidas ära tunda vaikset "süütut" mürgitamist?

- Kui sind pidevalt vähendatakse. Kui keegi alateadlikult õõnestab su saavutusi: "See polnud ju nii eriline," "Kui oleks tahtnud oleks paremini saanud", "Kes sa üldse arvad, et oled?"

- Kui sinus kasvatatakse süü ja häbi tunnet. Kui sulle tehakse pidevalt märkuseid, et sa oled liiga tundlik, mõtled üle, tahad liiga palju, elad fantaasiates, oled isekas kui julged oma vajadusi väljendada jne.

- Kui su tundeid ignoreeritakse. Kui su tundeid ja kogemusi pisendatakse või ignoreeritakse: "Sa mõtled üle," "Sa dramatiseerid," "Võta palderjani ja rahune maha" jne.

- Kui sind hirmutatakse tulevikuga. Kui sulle pidevalt maalitakse pilte sellest, mis kõik halvasti võib minna, kui sa oma unistustele järgned, hinge kuulad ja südame järgi elad.

- Kui sinu toetamist teeseldakse. Kui keegi ütleb, et toetab sind, aga igal sammul pisendab, kahtleb ja suunab sind ikkagi oma tahtmise järgi liikuma, siis pole see toetus, vaid on manipulatsioon, et kontrollida su elu liikumist ja suunda.

- Kui sinu eneseusku õõnestatakse. Kui sa hakkad tasapisi kahtlema oma õiguses tunda rõõmu, öelda "ei", elada hästi, siis sa alateadlikult tunned, kuidas sul tuleb ennast pisendada, et teine tunneks ennast sinu kõrval mugavamalt.

Aga sinu keha teab ja hing tunneb midagi muud. Tundlik meel tunneb tõde, sest iga vale otsuse ja teeskluse tagajärjel kogeb keha rahulolematust ja kurbust.

Kui sa sügaval enda sees sa tunned rahutust, väsimust, vajadust õigustada pidevalt teistele oma valikuid, siis on see märk, et midagi mürgist on su elus laiali laotumas. Tasapisi hakkab see mürgitama su rõõmu, usku iseendasse ja lõpuks su unistusi.

Sa ei pea tõestama oma õigust olla see, kes sa oled.

Sa ei pea võitlema selle nimel, et sind armastataks või mõistetaks.

Kui keegi või miski sunnib sind pidevalt kõverduma, varjama oma tuld või vähendama oma unistusi, siis tea, et see pole armastus ega hoolimine, vaid see piirang, kontroll, isekus, enesekesksus, oma hirmude ja puuduste projitseerimine sinu peale.

Lubades lahti lasta kõigest, mis sind tagasi hoiab, annad sa iseendale suurima kingituse: võimaluse elada kogu oma väes. Ja see pole egoism. See on austus elu ja kõige vastu, mida sa võid maailmale pakkuda.

Sa oled sündinud õitsema. Mitte närtsima, et kellelgi oleks sinu arvelt mugavam elada. Igaüks peab mugavust looma enda, mitte teiste unistuste arvelt.

llona Karula

Leiad mu raamatud siit www.algolemusshop.com

Minu koduleht on siin: www.algolemus.com

Algolemuse instagram: https://www.instagram.com/algolemus/

Eluvaim kirjastuse instagram: https://instagram.com/eluvaim.publishing.co

Algolemuse Facebook: https://www.facebook.com/algolemus