Tänamatusest

Viimasel ajal kuulen järjest uskumatuid lugusid, kuidas hammustatakse kätt, mis aitab ja toidab, aga lõpetatakse hoopis kellegi saapataldade lakkumisega, mida me juba ette teame, et hiljem tulevikus jalaga tagumikku annavad.

See on teatud inimtüüpide puhul täiesti loogiline asjade kulg, sest vääritu käitumine asetab inimese varem või hiljem olukorda, mis on tema enda tasemel.

Tänamatu inimene ei pruugi olla paha, vaid ta lihtsalt ei oska märgata õigel ajal seda head, mida talle on juba antud, milliseid teeneid pakutud, vastutulekuid ja boonuseid jagatud.

Oma naiivsuses läheb ta otsima sellest paremat, aga lõpetab millegi tunduvalt halvemaga.

Ja need, kes on südamest abivalmid, siirad, vastutulelikud jäävad enda peas (üle)mõtlema, et mida nad ütlesid-tegid valesti, et said taas karistada oma panuse eest. Sest tänamatu inimene ei lahku tavaliselt suure kisaga, vaid ta lahkub pigem sellise peene ülbitsemise ja sarkastilise üleolekuga. Nagu oleks tema lõpuks aru saanud millestki, mida sina veel ei mõistnud.

Kui keegi valib minna nende sekka, kes on sinust halvemad või ebaeetilisemad, siis ei peaks sa rohkemat mõtlema kui et Kõiksus tegi sulle kingituse ja kaitses sind! Sest, sa vabanesid inimesest, kelle lojaalsus lõppes täpselt seal, kus tal algas võimalus mängida tulevikus kellegi uksematti.

Kõige kummalisem ongi see, et headust, siirust ja abivalmidust peetakse nõrkuseks, kuni satutakse kellegi juurde, kes nõrkust ei tunne, headust ei paku ja ukse avamise asemel näitab peagi väga selgelt, kus asub põrand.

Mina soovitan selliste tutvuste/ suhete puhul jälgida esimesi märke. Nii kui muster hakkab kasvõi poole millimeetri jagu korduma (see kogemus on sulle juba varasemast minevikust kellegi teisega tuttav), siis tuleks seda kohe häirekellana võtta. Headusega üle pakkumise asemel tuleb õppida tasakaalu seadma andmise ja saamise vahel. Sest ainult mustri murdmine murrab need olukorrad ega too taolisi isikuid sinu ellu uuesti ennast kordama.

Nii et kui tänamatu inimene su elust kaob, siis ei ole see alati kaotus. Mõnikord on see seltskonnas lihtsalt mädanenud õun, mis leidis lõpuks tee konteinerisse teiste hallitavate puuviljade vahele. Sest elus on alati hetked, kus põhjus-tagajärg teevad ise kasvatustöö ära, ilma, et sina peaksid midagi uuesti selgitama.

Ja olgem ausad. Kui inimene hammustab kätt, mis teda toitis, ning jookseb seejärel saapa juurde, mis teda lööb, siis pole see enam reetmine. See on tema tasemel maitse ja sulle Kõiksuse poolne kaitse.

Tehke omale selle peale hoopis üks väike tähistamine.

Ilona Karula

Leiad Eluvaim kirjastuse raamatud siit www.algolemusshop.com

Minu koduleht on siin: www.algolemus.com

Algolemuse instagram: https://www.instagram.com/algolemus/

Eluvaim kirjastuse instagram: https://instagram.com/eluvaim.publishing.co

Algolemuse Facebook: https://www.facebook.com/algolemus