Kirjutasin instagrami mõned read heast lihtsast elust ja olemisest, kuid tekkis tunne, et võiks seda teemat pisut laiendada ja kirjutada teadlikust heaolu valimisest.
Inimene on heaolus siis kui ta on hõivatud omale hea ja huvitava elu loomisega, mitte teiste elude kritiseerimise ja maha tegemisega. Kui inimene piisavalt loob ja tegeleb eneseteostuse ning oma elu paremaks kujundamisega, siis tohiks tal tekkida vaba aega arututeks juurdlusteks selle üle, mida keegi, tema jaoks täiesti kõrvaline võõras isik, halvasti või valesti teeb. Oma õigust tasuks taga ajada ainult siis kui see sinu isikliku elu või äriliste ettevõtmistega seotud on. Muul juhul oma tähelepanu suunamine sinusse mitte puutuvatesse asjadesse on enese kurnamine, mis näitab, kuidas su elu on tühi, mida sa proovid suvaliste konfliktidega sisustada ja vaidlustega täita.
Kui keegi kulutab aega teistes vigade otsimise ja enda õiguste taga ajamise peale võõrastes eludes, siis ilmselgelt tegeleb ta heaolu tagaotsimisega valest kohast, aga mitte selle loomisega läbi õigete perspektiivide.
Lõhkuda ja laamendada, kristiseerida ja arvustada oskavad kõik. Loomine on juba omaette peen kunst, mida valdavad vähesed.
Mul on selle kohta isegi “Hingesõnumite” raamatus peatükk, mille read kõnelevad järgmist:
/Kui sa tead, kuidas on õigem elada, siis näita seda teistele ette.
Kui sa leiad, et miski on halb, siis too välja, kuidas oleks hea.
Kui sa näitad, et teine on vale, siis ole eeskujuks, kuidas on õige.
Kui sa tood välja probleeme, siis paku välja lahendusi.
Selle asemel, et teiste peale näpuga näidata, sa mine ja inspireeri neid.
Inimene, kes teisi ei inspireeri ja ise midagi peale kritiseerimise ei tee, on tühipaljas näpuga näitaja, ei midagi enamat./
Sa valid teadliku heaolu siis kui sa otsustad veeta aega enese jaoks oluliste inimestega, mitte ei jaura oma ekraani taga pidevalt kusagil sotsiaalmeedias mürgiseid postitusi ja kommentaare kirjutades nagu närvihaige klaviatuurikauboi.
Sa valid teadliku heaolu siis kui sa otsustad valida mõnusa olemise oma inimestega. Sa jätad oma telefoni autosse või koju. Sa veedad muretult aega looduses, lõbutsed oma lähedaste või lastega ja pärast lähed küpsetad kodus rahulolevana ning puhanuna õunakooki.
Sa valid teadliku heaolu siis kui sa ei vali teisi alandada. Teiste alandamist naudivad need, kes on ise pikka aega elanud alanduses ning selleks, et endale näilist pikkust juurde anda tuleb neil kedagi lühemaks pügada. Kui sa tõesti soovid kellegis vigu esile tuua, siis mine ja õpeta teda personaalselt nagu intelligentne inimene seda teeb, mitte ära häbista teda avalikult selleks, et ennast seeläbi õigena näidata.
Inimestel, kellel on juba eos halb elu, soovivad alateadlikult, et ka teised tunneksid end halvasti, sest siis paneb see neid paremini ennast tundma, et näe, ma polegi ainukesena ebaõnnestunud või oma eluga mentaalselt kehval järjel.
Eluke, mis möödub ekraani taga teisi sõimates, solvates ja mõnitades on tegelikkuses väga üksildane ja kurb.
Ma olen isegi elanud sellise perioodi nooremana läbi, mil mul endal oli väga halb ning ma projitseerisin seda halba teiste peale võimendunud kujul edasi. Mida vaimsemalt küpsemaks, hingeliselt rahulolevamaks ja mentaalselt tasakaalukamaks muutusin mina, seda enam kadus ka vajadus ennast teistega kõrvutada.
Tegelikult mida enam ma ennast armastama ja endast hoolima hakkasin, seda vähem jäi mul aega mitte minusse puutuvate teemade, suhete, olukordade läbi hekseldamise jaoks.
Kui sa tegeled pideva enesearengu, enesetäiendamise, õppimise, eneseteostusega, loomisega, sa valmistad kodus kvaliteetset tervislikku toitu, teed trenni, kasvatad lapsi, veedad abikaasaga kvaliteetaega, kohtud toredate inimestega kohvikus ja restoranis, korrastad oma köögi- ning aedviljapeenraid, jäädvustad ilusaid hetki, siis… uskumatu lugu küll, aga sul ei teki aega ega huvi kurnata end kellegi teise või kolmanda eluga, mida keegi hästi või halvasti teeb, kes on õige, kes on vale, kumb on ilusam või koledam jne.
Kui keegi üritab mind taas kuhugi intriigi või draamasse tõmmata, siis ma alati esitan endale mitmeid küsimusi: “Kas ma sooviksin sellelt inimeselt nõu küsida? Kas ma sooviksin omale sellist elu nagu on sellel solvajal? Kas ma sooviksin tema sarnaseid suhete dünaamikaid, tema kodu, tööd, välimust jne. asju endale?” Kui saan eitava vastuse, siis mul pole ka põhjust ennast antud teema ega isikuga siduda. Loomulikult on paha kui sind rünnatakse, aga eeskätt on probleem ründajal, mitte sinul. Tema otsib taga oma head enesetunnet, aga teeb seda läbi enda nõrkuste, mitte tugevuste.
Teadlik heaolu valimine algab sageli sellest kui sa oskad õigel ajal õiges kohas öelda: “Jah, sul on õigus. Las jääda sulle sinu õigus…,” jättes kogu oma energia endale ning sa lähed ja naudid oma päeva muie näol 😁.
Muidugi siis kui on tegemist juriidiliste küsimuste ja ebaõiglusega, me seda laadi suhtumist alati rakendada ei saa, sest tuleb ära tajuda, millal on vaja oma õiguste eest seista ning millal on vaikimine ja asjade sinna paika jätmine mõistlikum.
Rääkides teadlikust heaolu valimisest on see tegelikult hästi lihtne elu valikute protsess, aga peen tähelepanu suunamise kunst. On sinu valida, kus sa oma tähelepanuga oled ja millist enesetunnet sa oma tähelepanuga endale lood.
Selliselt nagu sotsiaalmeedia algoritmid armastavad inimestele informatsiooni, reklaame ja postitusi edasi jagada, teeb seda ka Universum, milles me eksisteerime.
Sotsiaalmeedias on lihtne seadistamise võimalus, millist infot sa soovid näha ja millist mitte. Ettevõtjatele piisab rahalisest panustamisest, et algoritm muutuks ja teenused või tooted jõuaksid nähtavana laiema sihtgrupini.
Universumis majandavad samuti algoritmid, mil igal tasandil on oma ülesannete jada. Küsimus on ainult selles, et millised seadistused oleme oma elus paika pannud ning kui palju oleme valmis panustama, et vahetada oma kehv algoritm parema vastu välja.
Seepärast on ütlus, et inimene saab seda, mis ta parasjagu on või sündmused on Universumi peegeldus inimese enda sisemisest olukorrast.
Nii toimub ka reaalse elu peegliga. Meil on alati valida, kas õues sajab vihma või seljas on valed riided. Kas sa oled õnnetu selle üle, mida sul pole, või sa oled õnnelik selle üle, mis sul olemas on. See, millises häälestuses sa viibid, sellist kogemust sa enda ümber paljundad.
Inimene häälestub sellisele eluliinile, millises uskumuste ja harjumuste meeleolus ta viibib!
Meeleolu määrab ära meie harjumused ja harjumused hakkavad kontrollima meie elu.
On suur vahe, millise häälestusega sa igapäevaselt elad.
Näiteks on suur vahe, kuidas sa peeglisse vaatad.
Kas soeng on korras või soeng on sassis?
Kas meik on paigas või meik on laiali?
Kas riided on sirged või riided on kortsus?
Kas välimus on ilus või välimus on kole?
Kas näed endas head või näed endas halba?
See, kuidas sa kodus peeglisse vaatad, määrab ära, kuidas sa oma elus ringi vaatad, millisesse meeleolusse häälestud ja missuguseid võimalusi ligi tõmbad.
Inimestel, kellel on harjumus näha igal pool ja igaühes esmalt halba, tuua välja teistes halba, nokkida halba, kuni välja mõelda halba, viibivad oma eluga ebaõnnestumiste eluliinil, kus puudub heaolu, õnn ja rõõmutunne. Nad võivad teistele näpuga näidates olla näiliselt võidukad, kuid õhtul kui nad koju peegli ette lähevad ja iseendaga üksi jäävad, siis on nad väga õnnetud ning kurvad.
Siinkohal soovitan teile lihtsat harjutust: Alusta kodus peeglisse vaatamisest ning kleebi meeldetuletuseks sinna kasvõi mõni silt: “Esimesena vaatan, mis on hästi!” Seda nii enda kui teiste puhul.
Ainult sinu tähelepanu saab luua sulle paremat reaalsust, sest su aju, su keha, su eksistent järgneb sinu teadvusele ja sa asud sõna otseses mõttes seal, kus ja millises häälestuses viibib sinu teadvus.
Ilona Karula
Ilona instagram: https://www.instagram.com/algolemus/
Eluvaim kirjastuse instagram: https://www.instagram.com/eluvaim.publishing.co
Comments