Sõber teisest dimensioonist

Laste nähtamatuid sõpru peetakse pigem fantaasiaks ja väljamõeldiseks kui reaalsuseks, mis mõnest teisest dimensioonist nendega kaasas võib käia.

Levinumad juhtumid, millega mina kokku olen puutunud on pärit siit samast Maa pealt ja enamjaolt on tegemist olnud metsa- ja maavaimude, haldjaliste, härjapõlvlaste ja igasuguste loodusolenditega. Meenutan ühte aastate tagust lugu, mida jagas nüüd juba täiskasvanuks sirgunud noor naine.

See, mida sina ei mõista või ei näe, ei tähenda, et seda pole olemas.

Hetkest, mil Triin oma lapsepõlve mäletama hakkas käis temaga mängimas üks teine samas vanuses tüdruk, kes end Neoliniks nimetas. Ta nägi välja täpselt nagu inimene, ainult, et ta riietus oli kuidagi maalähedane nagu kartulikott ja juuksed näisid pisut kammimata. Ka ei kartnud ta külma vaid kandiski aastaringselt oma kottkleiti.

Neolin tundis suurt huvi inimeste elu vastu. Näiteks meeldis talle vaadata, kuidas Triin sööb ja kuidas nende pere söögilaua ääres õhtusööki naudib. Ta nuusutas kõiki toite suure huviga ning talle meeldis jälgida, kuidas pereema köögis vaaritab. Ise ta kunagi ei söönud, sest söök polevat tema jaoks. Tõenäoliselt ei saanud ta seetõttu füüsilist toitu süüa, kuna asus ju teises sageduses, mida ainult Triin nägi. Seda, et peretütar oma salasõpra üksinda nägi sai Triin aru siis kui vanemad hakkasid pärima, et miks sa omaette räägid ja üksinda mängid. Triin vastas, et ei mängi üksinda, tal on sõber Neolin ja neil on koos väga huvitav. Kas te siis ei näe teda?

Vanematel oli vahepeal päris kõhe kui nad vaatasid, kuidas tütar omaette räägib ja nähtamatule justkui asju ulatab ning sööki nuusutada pakub. Nad püüdsid lapsele korduvalt seletada, et ta selle ära lõpetaks ning teiste lastega mängiks. Talle kutsuti teisi lapsi lausa koju, et ta saaks nendega mängida. Aga mängud päädisid ikka sellega, et kõigi laste seltsis oli ka see nähtamatu Neolin.

Sõber ilmus telepaatilise kutse peale

Nende samade vanematega hiljem rääkidas on nad tunnistanud, et kaalusid psühhiaatrilisi uuringuid, kahtlustades vaimuhaigust, kuid otsustasid, et seni, kuni teema igapäeva elus väga häirivaks ei muutu lasevad nad asjal olla, lootuses, et küllap laps sellest ise välja kasvab.

Triin tunnistab, et vanemaks saades jättis ta sõbra ainult enda teada, aga suhtles temaga ikka edasi. Neolin ilmus alati siis kui Triin tema peale mõtles ja kadus siis kui tal endal selleks soov ja tuju tekkis.

Neolin rääkis, et elab maa all, kuhu pääseb läbi suure kivi (tõenäoliselt asub seal portaal, läbi mille on võimalik teise reaalsusesse liikuda). Neolinil on suur pere, palju õdesid ja vendi, aga ema tal ei ole, sest emaga juhtus õnnetus, mille pärast oli neolin väga kurb. Sestap meeldis talle jälgida Triinu ema tegemisi, et kogeda emalikku soojust. Neolini maailm oli loodusmaailm, kus puudus tehnoloogia, aga kasutati energiat ning mõttejõudu loomiseks. Seepärast tundis ta erilist huvi tehnika vastu Triinu kodus. Ta lemmik tegevuseks oli televiisori vaatamine ja patareidega mänguasjadega mängimine. Ka huvitus ta muusikast ning raadiost, telefonist rääkimata. Viimane tegi talle muidugi palju nalja, sest nende maailmas suheldakse telepaatiliselt kui vaja teateid edastada.

Neolinil oli Triingua väga tugev telepaatiline side. Näiteks kui Triinul oli suur mure, kurbus või ta tundis end õnnetuna, ilmus Neolin silmapilkselt teda toetama ning lohutama. Kui Triin jäi haigeks, istus Neolin tema voodi veerel ja rääkis põnevaid jutte. Mis kõige tähelepanu väärsem, Neolin tervendas Triinu. Ta asetas oma käe tüdruku rinnale (tõenäoliselt südame tšakrale, mille kaudu on kõige kiirem viis heaolu tunnet tekitada ja energiataset tõsta) ning Triin tundis hetkega, kuidas tal hakkas parem. Kord võttis ta ära peavalu hoides oma kätt tüdruku laubal.

Kadus siis kui teda enam ei nähtud

Neolin kadus Triinu elust siis kui tüdruk oli umbes 9-10 aastane. Triin arvab, et kuna tal oli kooli asjadega palju tegemist ja õppimine tundus Neolini jaoks mõttetu ning igav, siis ei tahtnud ta enam tulla. Mina arvan, et kuna Triinu meeled seadistusid tavaühiskonna piirides ja normides ümber ehk tema selgeltnägemise kanal läks kinni, siis ei näinud ta enam oma sõpra.

Praegu tunnistab Triin, et mõtleb ikka aeg ajalt Neolini peale ning vahel tajub tema lähedust enda ümber. Kes ta oli ja miks ta tuli pole teada, küll aga oli Neolin tõeline sõber ja vaimne toetaja, kes jääb Triinu südamesse igaveseks. Ja kes teab, võibolla hakkab Triin teda kunagi veel uuesti nägema või tulevikus kui ta ise emaks saab ja midagi sarnast märkab on tal hea kodune äratundmine sõpradest keda näevad ainult need, kes näevad.

P.S Seda lugu kirja pannes istus Neolin parasjagu minu kõrval.