See salakaval MSG



Ligi kümme aastat kui olen teadlikumalt suhtunud toitumisse on mulle teada olnud see kurikuulus maitsetugevdaja naatriumglutamaat ehk MSG (monosodium glutamate) E621, mida igas võimalikus valmistoidus võib leiduda ja mida iga hinna eest olen püüdnud vältida.


Tegemist on ühe ohtlikuma lisaainega meie toidus, mis hävitab ajurakke ja võib põhjustada närvihaigusi alates skleroosist, parkinsonist ja dementsusest kuni tõsiste ajukasvajateni välja. Labiilsusest rääkimata, mida üha enam kahjuks massidena esineb.

Ega ilmaaegu kutsuta msg enesetunnet “hiina restorani sündroomiks”, mille sümptomiteks on tuimus, uimasus, väsimus, võimetus luua seoseid, tundetus, ärevusega seotud uneprobleemid, pidev rahulolematus, täitmatuse tunne, liigsöömine jne.

Enim on levinud MSG just aasia kultuuris, sest algselt kasutati naatriumglutamaati looduslikul kujul ohutuna vetikate näol, aga kuna tootmine massidele naturaalsel teel läheks kulukaks on kasutusele võetud sünteetiline versioon, mis on väga ohtlik mürk ja mis kuulub tänapäeval absoluutselt iga aasia majapidamise maitseainete riiulile ning enamike lääne kaubanduses leiduvate valmistoodete koostisesse, kuna “usaldusväärne” USA Toidu- ja ravimiamet FDA on kiitund ju selle heaks.



Mida MSG teeb?

Naatriumglutamaat ei paranda toidu maitseomadusi, vaid manipuleerib inimese ajuga, tekitades terve rea keemilisi reaktsioone, mis paneb inimese ainult arvama, et toit on maitsev. Säärase katsega on inimesed pandud USAs lausa muda sööma ja võib vaid arvata, mis solki ilusates pakendites meile igapäevaselt “toidu” pähe müüakse.

Jagan isiklikku kogemust, kuidas MSG mõjul võib kaotada inimene mõistuse, kehatunnetuse ja meele.


Tegin mõned aastad tagasi Vietnamis tutvust erinevate sojatoodetega, sest väikelinnas, kus abikaasaga parasjagu viibisime polnud eraldi vegan söögikohti valida ning ainus võimalus jäi otsida taimetoitu templite vahetuslähedusest, kus mungad söömas käivad. Ühest nurgatagusest väikesest söögikohast sisse astudes avanes meile uhke taimetoidu buffee ja oma naiivsuses mõtlesime, et oleme reisil, las olla põnev ja proovime need kala, kana ja lihalaadsed sojatooted ka ära, sest ega mungad ju MSGd ei söö (naer kuubis). Ma ise olin suhteliselt skeptiline, sest kõik, mis meenutab natukenegi loomset mul alla ei lähe. Aga seal... me sõime, sõime ja sõime. Jäimegi sööma. Ise veel imestasime, et nii maitsev ja hea, olime kaifis nagu uimastite mõju all. Ja jätkuvalt oma naiivsuses imestasime, et kuidas me täna nii palju sööme, tavaliselt ei söö kolmandikkugi sellest.

Tagasi apartementi jõudes hakkasime puuvilju sööma, aga puuviljadel ei olnud maitset. Taas oma naiivsuses mõtlesime, et oi kui imelikud maitsetud puuviljad oleme seekord turult saanud. Kui MSG eufooria möödus tuli puuviljadele maitse tagasi. Lisaks tekkis iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, palavik, peavalu, nõrkus, väsimus, loidus ehk me olime saanud MSG mürgituse, kuna keha polnud harjunud seda nii suurtes kogustes tarbima. Ja ma ei taha teada, millist laboritööd peab keha pikemaajalisel tarbimisel tegema. Teine küsimus on, et kuidas mungad üldse mediteerida saavad, sest kõige kaitsetum piirkond naatriumglutamaadi ees on käbinääre. Kui aju kaitseks on inimesel olemas vere tõke, mis ei lase toksiinidel ajju imenduda, siis käbinääret antud tõke ajus ei kaitse.


Jätkuvalt oma naiivsuses arvasime, et MSG on mingisugune kauge asi laborist ja kui ise süüa teha, siis on “kindlasti” võimalik seda vältida. Meie järgnev kokkupuude leidis aset Vietnami kokanduskursustel. Kõik algas muinasjutuliselt. Käisime kokaga koos turul, valisime parimaid värskeid tooraineid. Ja kui hakkas valmima meie esimene söök, võeti kapist välja mingisugune valge sädelev pulber ja raputati seda toidule. Me küsisime, et kui palju ta soola pani? Ja ta vastas: “Ei, see pole sool. See on hoopis midagi veel paremat...” Nägime esmakordselt oma silmaga MSG-d, mis ei asunudki kusagil valmistoodete laboris vaid otse koka maitseainete riiulil. Loomulikult me seda toitu ei puutunud ja palusime see purk kapi kõige kaugemasse nurka tagasi panna.


Järgmine kord sain MSG-le jaole Nepaalis kokandustunnis, kus juba nägin koka kätt selle valge sädeleva pulbri järele haaramas ja jõudsin hõigata: “No no no, im allergic, i can die.” Kuna olin teise koka köögis ei olnud viisakas hakata oma õigusi taga ajama ja pidama loengut naatriumglutamaadi ohtlikkusest ning kõige kiirem ja veenvam viis enese mürgitamisele sellistes olukordades kätt ette panna on allergia kuulutamine.



Sa arvad, et ei saa, aga ikka saad

Nüüd tabas mind tõeline naatriumglutamaadi valgusutmise hetk, mil viibin Tais kokanduskursustel. Ma valisin koka ainult selle järgi välja, et oma köögis ta ei kasuta MSG-d. Muide paljud teadlikud ja trendikamad restoranid ning söögikohad aasias reklaamivadki ennast loosungiga “No MSG”. Aga kui meil läks Tom Yum'i supi keetmiseks võeti välja puljongikuubikud. Õnneks teine sakslasest kokaõpilane palus kontrollida paki pealt koostisosi ja juba ennetavalt tegi ise draamat, et tal on naatriumglutamaadi vastu allergia. Loomulikult oli MSG koostises olemas ja mina rumaluke sain ka sakslase käest teada, et enamustes tavalistes puljongikuubikutes ongi MSG sees. Veelkord loe, loe ja loe.