Eile küpsetasin suurepärase õunakoogi, ikka sellise, millel on rohkelt õunu, kaneeli ja suhkrut, et ikka täiega ehe oleks. Korra kui keerasin pea oli mu aastane tütreke suutnud laualt tõmmata endale ühe tüki maha, mille pealt magusaid kaneeliseid õunatükke suure õhinaga suhu nokkis. Ma ei keelanud ka, sest teate, see tema nägu oli priceless. Ta silmad olid nii suured, üllatunud ja kohkunud. Ta polnud varem täiskasvanute magustoitu proovinud ja ta vaatas otsa sellise näoga, et kus ta varem elanud on, miks talle pole seda head asja pakutud, nagu oleks teda toiduga varasemalt petetud…
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Sama nägu nagu mu tütar oma esimese suhkru ampsu peale tegi on ette mananud ka täiskasvanud, kes mõne energiatöö praktika sisu enese jaoks on PÄRISELT lahti mõtestanud ja seda iseseisvalt praktiseerima asunud.
Osalejad astuvad sageli Stuudios enne sündmuse algust ligi ja räägivad oma edusammud, arengud ja muutused kiirelt ära (sest ma olen ajanappuse tõttu kehv kirjadele vastaja). Nad teevad seda sama suure õhinaga nagu mu laps esimest suhkru ampsu sõi, sest kui sa ikka koged midagi väga väga head, siis tekitab see küsimuse, et kus ma varem elanud olen, miks ma varem proovinud ei ole, millest kõigest ilma olen jäänud…
Siinkohal tahan rääkida ühest väga olulisest teemast, millele olen häbematult vähe tähelepanu pööranud, sest see, mis tundub enesele iseenesest mõistetav ei pruugi seda olla teistele.
Minu energiatöö kontseptsioonid ja praktikad ei ole mõeldud kellegi aitamiseks. Need on välja töötatud selliselt, et inimene saaks ennast ise aidata.
On suur viga tulla sündmustele osalema eesmärgiga, et seal midagi terveneks, vabaneks, lahustuks, midagi head tuleks ligi, tekiks kohene muutus jne.
Minu sündmustele tuleb tulla eesmärgiga omandada uusi teadmisi, mida koheselt igapäevaelu praktikasse rakendada. Siis saame anda garantii, et elus midagi muutub, vabaneb, terveneb, lahustub, hea tuleb ligi jne.
Sellest ei piisa, et käisin korra seal, proovisin seda, katsetasin toda. Vaadakem kasvõi olümpiavõitjaid. Nad ei astunud korra võistluselt läbi, et sealt kuldmedaleid noppida. Enne võidutriumfi tegid nad enesega tööd ja trenni. Sinuga on täpselt samamoodi. Ilma praktikata ei tule elus võite ega medaleid.
Ma olen viimase aastaga tohutult palju efektiivselt toimivaid uusi teadmisi avaldanud, mille kohta võin 100%-lise garantii anda, et need muudavad elu kui neid kasutada.
Kuigi rahvast käib Stuudiost iganädalaselt läbi palju, siis kahjuks tuleb tõdeda, et vähe on neid, kes iseseisvalt edasi praktiseerivad ja saavad aru, et meditatsioon ei muuda sinu elu, vaid sellest omandatud teadmised toovad ellu muutuse kui sa neid kasutad.
Nii astub sageli mu juurde osalejaid, kes teatavad, et oi, sinna homsesse meditatsiooni ma ennast kirja ei pane, sest olen seda juba korra proovinud, kas midagi uut ka tulemas on…
Uut ja uut… hallo? Kas teate, et ühe energiatöö kontseptsiooni välja töötame test-grupiga võtab aega kolm kuud ja selleks, et tõeline pärl (mis tundub pealtnäha nii lihtne ja mittemidagiütlev) rahva ette tuua, tuleb nädalate ja kuude kaupa “sõnnikus” sonkida.
Samal ajal kui küsida vastu, et mis su enda elus vahepeal uut on toimunud saan vastuseks kriipsuks tõmbunud suu. Kui su elus ikka mitme kuu vältel midagi muutunud ei ole, siis ei aita ükski uus, kõige uuem ja veel uuem praktika.
On ka neid osalejaid, keda kohutab sündmuse pealkirja abstraktsus nagu “plasmaenergia”, “Lootos”, “vaakumenergia tehnika”, “varjatud energiakeskused” jne.
Üks osaleja tunnistas ausalt, et kui ta pealkirjast kohe aru ei saa, siis see sündmus teda ei kutsu ega kõneta, sest ta tahab kohe aru saada, millega tegemist on. Paraku plasmaenergiat, Lootost ega vaakumenergia tehnikat ei ole võimalik pealkirjas ega isegi sündmuse tutvustuses lahti seletada.
Ma võiksin turundada taolisi sündmuseid hoopis mõne müüvama nime alt, aga siis juhtuks see, et kohale ei tuldaks uusi teadmisi omandama, vaid kohale tuldaks tarbima. Minu praktikad ei anna tarbijatele aga mitte midagi peale aja veetmise ja viitmise.
Põhjus, miks ma selle postituse kirjutasin peitub uues salateadmiste grupis, mille kohta palju küsitakse, et mida see endast kujutab, kes sinna pääsevad, millised peavad olema eeldused jne.
Salateadmiste grupis hakkan jagama ainult neid samu “hulle” abstraksete nimedega pööraseid praktikaid, tehnikaid ja energiatöö võtteid, mis tarbijale on mittemidagiütlevad, aga teadmishimulisele osalejale on kui aarete laegas. Sest, ainult see, kes on kasvõi korra kogenud oma suurt müstilist reaalsuse muutmise väge, teab, kui kõikvõimsalt see on äge. Nagu elu esimene suhkru amps ja küsivad silmad peas, et kus ma varem elanud olen, miks ma seda juba proovinud pole… kui palju võiks mu elus ja enesetundes olla juba muutunud.
Võin omast käest kinnitada, et terve meie pere argielu on üks suur meditatsioon. Sageli olen kõigist nendest tšakratest ja harjutustest tüdimuseni väsinud, aga ma adun ka seda, et ilma praktiseerimata ei tuleks ma oma tegemistega sama efektiivselt toime. Ma ei jõuaks pooltki nii palju tehtud kui seni on õnnestunud.
Alates septembrist hakkavad korra kuus toimuma kohtumised teadmishimulistele osalejatele, kes grupis või iseseisvalt praktiseerivad ja kellel on ette näidata reaalsed tulemused. Kes oma elu liigutavad, kes tegelevad progressimisega ja panustavad teadlikult oma elu loomisesse, mitte elu tarbimisse.
Oodatud on kõik praktiseerijad, aga vähemalt sinine ja kollane raamat peavad olema läbi töötatud. Panen info septembri alguses üles ja tõenäoliselt saavad meie kohtumisteks olema pühapäevad.
Lõpetuseks jagan mõned vanad head märksõnad meeldetuletuseks:
1. Elu muutub siis kui sa seda ise muudad.
2. Universum ei anna sulle midagi, Universum suhtleb sinuga.
3. Ebateadlik inimene saab Universumilt seda, mis ta parasjagu juhuslikult on.
4. Teadlik inimene saab Universumilt seda, milline ta parasjagu teadlikult on ehk tegeleb teadliku ligitõmbamise ja loomisega, mitte juhusliku vastuvõtmisega.
5. Tarkusest on vähe kasu, kui seda kasutatakse ainult filosofeerimiseks. Tarkusest on kasu ainult siis, kui seda kasutatakse realiseerimiseks.
Mu pojal tuleb peagi 3 sünnipäev ja see tõi minus esile mälestuse, kuidas ma pole varem elus nii palju "tühistamist" kogenud kui oma teise raseduse lõpul kui mul polnud energiat ennast jagada, sest te
Comments