Sa oled see, mida sa sööd sõna otseses mõttes, sest sinu rakud uuenevad 35 päevaga ja sisikonna katterakud vahetuvad iga paari nädala tagant, verehüübimist tagavate rakkude eluiga on 10 päeva. Toitumisest sõltub raku kvaliteet, seega kõik, mida omale sisse sööd ja peale määrid, sellest ehitub üles sinu organism.
Toitumine on õrn teema, mille üle võibki arutlema jääda, sest nii palju kui on erinevaid inimesi on erinevaid kogemusi. Siin oma isiklikus blogis jagan ainult enda kogemust.
Ma olen veganist kõige sööja –olen enamuse ajast naturaalse toortoidu peal ning aeg ajalt luban omale ka falafeli hamburgereid, tofut, maitsvaid kimchi friikartuleid, kaneelirulle jne. Ühes on mul aga tõestus elust enesest. Mida vähem töödeldud naturaalsem toit, seda parema kvaliteedi saavutab keha.
Kuus aastat tagasi murdsin surfates oma jalaluu, mis vajas viie tunnist pikka operatsiooni ja palju keha mürgitamist erinevate medikamentidega. Selle peale tuli mulle nagu une pealt selge teadmine, mida tuleb süüa, et keha väljuks kiiresti sellest olukorrast võitjana. Läksin momentaalselt üle toortoidule. Puhastasin keha enne operatsiooni ja peale operatsiooni süües vaid naturaalseid hooajalisi puuvilju ja marju. Haiglas vangutati ikka pead, et kuidas nüüd oma toit ja nende keedusardellid ei sobigi. Muide, kui mind haiglasse sisse kirjutati pisteti esimese asjana pihku pakk nisujahu küpsiseid ja tops roosat keemiajogurtit, mis pidanuks operatsiooni järgset iiveldust leevendama. Ma saan aru küll, et haigekassa eelarve kvaliteetsemat toitu haigetele ei võimalda, aga kas jahukastmed, sardellid, küpsised, töödeldud piimatooted ja hakkliha makaronid on päris õige toit, mida põletikus inimestele pakkuma peaks? Need ju mitte ei tervenda, vaid ajavad keha ja haavad veelgi enam põletikke täis. Pealegi sõltub otseselt toitumisest meie rakkude kvaliteet ja iga organism ongi ju sinu rakkude kogum.
Minu tervenemine toortoidu toel võrreldes teiste samasuguste patsientidega toimus turbo-kiirusel, mida tõestasid analüüside vastused. Kehas puudusid põletikud, veri puhastus kiirelt. Kui käisin aasta hiljem korrigeerival operatsioonil kutsuti mind vaatlema meditsiinitudengid ja teised arstid, sest minu tõsine operatsioonihaav paranes oodatust kolm korda kiiremini, mida käsitleti kui anomaaliat. Ainus anomaalia seisnes aga minu toitumises ehk ma ehitasin taimede toel üles endale uue ja võimsama organismi.
Meil Eesti kliimas on aastaringselt toortoidu peal olemine paras väljakutse, aga see ei olegi mu eesmärk. Mulle maitseb ikka igasugune töödeldud toit ka, aga tänaseks on mul välja kujunenud toitumine, mil söön palju naturaalset töötlemata toitu ja ainult ühe sooja toidukorra päevas ning sellest täielikult piisab. Olen püüdnud selliselt elada nüüd umbes kuus aastat ja muutused on tohutud.
- Näiteks viibin ma hetkel kõrvetava päikese all ja ma ei kasuta ühtegi päikesekaitse kreemi. Kui organismis on piisavalt vitamiine ja mineraale ei põle nahk ära. Ma järgin printsiipi, et kõik, mis ei sünni suhu panna ei sobi ammugi mitte kehale määrida. Kehal peab jääma võimalus anda märguandeid.
Mõned suved tagasi käisin ühe vanakooli nahaarsti juures oma sünnimärke kontrollimas ja tema kinnitas mulle üle, et päikesekaitsekreemid on mürk, mis hoopis tekitavad nahavähki. Piisab hoopis lühiajalisest päikese käes viibimisest tihedamini ning vajadusel kanda pikemaid riideid.
- Ma olen hakanud vähem sööma. Keha tunneb kiiremini küllastust, täiust ja heaolu. Emotsionaalne söömine on muutnud olematuks või esineb väga harva periooditi.
-Ma higistan kuumas kliimas minimaalselt, sest higi ajab kehast mürke välja, minul neid on vähe. Keha on lõhnatum.
- Trennis on rohkem jõudu ja öösel on parem uni.
- Ülitundlikkus toidu suhtes on võimendunud kordades. Toidu energia suhtleb veel enne kehaga kui midagi suhu pistan või menüüst valin. Keha annab väga selgeid juhiseid, milline on hetkeline parim valik, isegi kui kontakt piirdub restorani menüü vaatamise või koogileti ääres seismisega. Ma ei vali kunagi toitu, milles pean pettuma.
- Nahk, juuksed, seedimine –kõik on tervem, ilusam, säravam.
- Kui on vale toit, siis keha annab pikemalt ootamata sellest teada. Kohe hakkab halb, et saaksin kiirelt tegeleda tagajärgedega.
- Keha suhtleb minuga otse, näitab piirkondi, millega on vaja tegeleda. Mul on juba aastaid võime vajutada keha punktidele, mille kohta ma õppinud ei ole ega midagi ei tea. Lisaks annab keha tervendamise juhiseid. Näiteks ma ei pea teadma taime nime ega omadusi, aga kui ma seda looduses märkan, siis ma lihtsalt tean, mida sellega tegema pean.
Kõhutunne õpetab
Sarnane selgelt-teadmise võime oli mul tegelikult juba lapsena. Liha söömine ja piimatooted pole mulle kunagi sümpatiseerinud. Nautisin kõige enam neid suviseid hetki kui sai kasvuhoonest mullaseid rediseid või peenralt mahlaseid porgandeid noppida. Või sõime metsast korjatud oblikaid, kuusevõrseid, lilli jpm. Tegelikult harrastasin ma juba siis intuitiivset toitumist. Mul ei olnud kedagi akna peal hüüdmas: “Sööma” ja ma ei tundnud sellest ka puudust. Ammugi ei mõistnud ma neid lapsi, kes ei tahtnud juurvilju või värskeid marju süüa. Ma mäletan, et siis teadsin ma oma keha kohta kõike kõige paremini. Näiteks kui olin kõrges palavikus ja ema läks poodi, siis minus ärkas kindel teadmine, et pean paljajalu lumel jalutama, see tervendab mind. Ja seda ma tegingi ning järgmine päev olin terve. Samuti läksin suvel salaja kõrge palavikuga ujuma, ma vajasin vee energiat maanduseks. Jällegi olin järgmisel päeval terve. Või ühel korral närisin palju mustsõstra ja paiselehti, jällegi sain terveks.
Minu toitumises on olnud ka pimedamaid perioode, mil olen enesehävituslike eluviiside küüsis olnud, aga kõik need töödeldud toidud ja halvad harjumused käisid käsikäes siis kui olin seesmiselt väga katki. Sestap tasub alati jälgida oma isusid ja toitumist selle pilgu läbi, et vastavalt seisundile ehk energiale on vastav toit, vastavalt toidule on vastav tervis ja organism. Ei ole need paksukesed midagi nii lõbusad rõõmurullid nagu arvatakse, ka sinna on peidetud omajagu sisemist kurbust, sama on ülikõhnade inimestega. Kehade laadimine ja suhe toiduga peegeldab ainult inimese hingelist seisundit ja sestap pole olemas ei õiget ega valet toitumist, sest igaüks meist elab nii nagu parasjagu oskab, suudab ja saab. On teadlik ja ebateadlik toitumine nagu on teadlikumad ja ebateadlikumad hingeseisundid ja valikud.
Küll aga ma tahaks ma kõigile südamele panna, et sa oled see, mida sa sööd ning selle eest vastutab ainult inimene ise. Unustage traditsioonid ja vanad harjumused. Kõrgem eesmärk on õppida kuulama oma keha. Ja ükski täiuslikult terve organism ja enesega maksimalselt heas kontaktis olev inimene ei valiks omale toitu, mille kohta peab paki pealt koostisaineid lugema. Ideaalseim toit on ikka see, millesse saab kohe hambad sisse lüüa, seda võimalikult vähe kui üldse töödeldes. Praegu siin reisi peal olles kui maa on värsketest puuviljadest lookas on lausa kurb vaadata, kuidas valge turist valib ikka harjumusest krõpsu, saia ja coca colat, selle asemel, et võtta päikesevitamiine, mida kodumaal ei saa ühestki poest ega ükski purki pandud toidulisand pakkuda ei suuda.
