Nautlemisesest ja ilust
- Ilona Karula
- Jun 16, 2020
- 2 min read
Hiljuti tähistasime oma tütre esimest sünnipäeva ning intuitiivselt sai selleks puhuks tellitud mitte laste tort, vaid glamuurne naiselik kunstiteos. Pidu oli väike ja lihtne, mitte suur ja uhke, aga see eest täis kvaliteetne.
Arutlesime abikaasaga, et soovime lapsele tutvustada ilu ja häid asju ikka selleks, et kui ta kasvab, siis oskaks ta hinnata, märgata, tähele panna, kuidas valida parimat,ilu ja nautlemist enda ümber. Kui seda maast madalast teadvustada, siis oskame ka täiskasvanuna endid väärtustada, et oleme alati parimat väärt.

Sealhulgas varakult õpitakse teadvustama ka seda, et parimates kvaliteetides orienteerumiseks on vaja õppida, tööd teha ja mis peamine tuleb leida oma hinge kutsumus.
Inimene, kes seda kõike teadvustab ei seisa kunagi käsi pikalt ees, et andke mulle niisama midagi... Ta otsib ise võimalusi, kuidas kasutada enda potentsiaali, rakendada oma andeid, et seeläbi viia suuri unistusi ja visioone ellu. Saada elult parimat.
Selle üheks osaks on ilumeele arendamine, mis on minu meelest omakorda üks väga oluline oskus, sest ilu on kõik see, mis on läbi armastuse loodud. Läbi hinge loodud.
Kui hing selle ära tunneb, siis kogeb ta nautlemist ning rahulolu oma täies hiilguses. Seepärast öeldaksegi kaunite elamuste kohta, et silm puhkab, mis sest, et hing ju tegelikult sellel hetkel hoopis nautleb.
Hetkest, mil meie hing nautleb ehk silm puhkab viibivad meie maine keha ja meel alati harmoonilises tasakaalu seisundis. Kõrgema Teadlikkuse seisundis.
Ma soovin, et mu tütar oleks julge unistaja, kes tunneb, et väärib siin elus parimat. Seetõttu on minu üheks väikeseks missiooniks tutvustada talle hinge nautlemist läbi ilu, et luua ja kogeda kõike, mis on läbi armastuse loodud.

Comments