Naeratusega nõel

Naeratusega nõel tähendab metafoori, mil kiitus peidab endas solvangut, naeratus õelust või positiivsus mürgisust. 

Mõni inimene oskab jätta endast väga meeldiva heatahtliku mulje. Ta ütleb kõik justkui õigesti: kiidab, tunnustab, pöörab tähelepanu. Aga kui järele mõelda, jääb suhu veider maik. Nagu oleks kenadel sõnadel sarved peas ja saba taga. Nagu valmis tikandi keskele oleks jäetud nõel meelega püsti, et sa torkaksid omale sellega sõrme nagu okasroosike. 

Tegemist on varjatud vaenuliku hoiaku või isegi passiiv-agressiivse käitumisega, kus inimene väljendab psühholoogilise kaitsemehhanismina viha, kadedust või vaenulikkust kaudse sildi all „Ma ju lihtsalt ütlesin midagi toredat“.

Ja sageli on see täiuslikult pakitud näiliselt meeldivasse kommentaari, mis algab ja lõpeb kenade lahkete sõnadega, aga mille vahel on see miski aga…

Toon mõned näited, kuidas see välja näeb?

• „Sa näed tavapärasest palju kaunim välja kui muidu.“

• „Issand, ma ei teadnudki, et sa OMA vanuses veel selliseid asju kannad – väga julge valik!“

• „Sinu stiil on alati nii… huvitav. Keegi teine ei kannaks midagi seesugust.“

• „Ma loodan, et sa ei solvu, aga…“

• “Kõik on väga kaunis ja tore, aga ma arvan, et sa peaksid…”

  
  

Väljend võib olla varjatud, pehme või isegi naeratades öeldud, kuid selle tegelik sõnum on: „Ma tahan sind korraks nõelata, aga nii, et sa ei saa mulle midagi vastu öelda.“

Miks mõned inimesed tunnevad vajadust diplomaatilise solvamise järele, mis tähendab, et teist nõelatakse nii viisakalt ja kenasti, mil teine tunneb ennast pärast gaslightituna kui tahaks vastu öelda, et see “naeratav” kommentaar ei olnud päris ok?

Kindlasti on üheks põhjuseks madal enesehinnang. Kui inimene püüab põhjendamatult teisele ta vigu teatavaks teha, siis tegelikkuses püüab ta oma kehva enesetunnet teist madaldades parandada.

Teiseks põhjuseks on allasurutud viha või kadedus. Kui inimene tunneb ennast ebakindlana või konkureerivana, siis ta ei luba teisel ilusaid või paremaid asju esitleda, vaid ta poetab oma mürgi vaikselt „kiituse“ sisse.

Kolmandaks põhjuseks võib olla soov olukorda, inimest või teemat kontrollida. Sellise suhtlemise kaudu saab inimene tunda end üleolevana, mil tema teab, kuidas asjad tegelikult on ning näiliselt viisakaks jäädes annab ta teisele teada, kuidas viimane võiks teada, kus ta “koht” tegelikult on. 

Neljas põhjus on tähtsuse vajadus. Kui inimene pole enda jaoks mitte keegi, siis püüab ta teistega kõrvutades olla keegi, sageli ennast kellegi arvelt tähtsaks tehes, kuidas ta on informeeritum ja teab paremini.

Viies põhjus on negatiivsuse üledoos. Kuna lahendamata emotsioonide pagas on mahukas ja takistab kiiresti ning mugavalt eluga edasi liikumist, siis püüab see inimene oma pagasit võõrastele ära sokutada. Teiste solvamine, kritiseerimine, torkamine ja materdamine on sama hea nagu sokutada oma kaasas veetavat kola kellegi teise kohvrisse, et enda kandam lennujaamas kergem oleks ega peaks ülekilode eest maksma.

Mida see tekitab vastuvõtjas?

Sõnumi sihtmärgiks sattudes võib inimene kogeda segadust, ebakindlust või isegi häbi, ilma, et ta suudaks täpselt öelda, miks. Ta justkui ei saa „süüdistada“, aga midagi on nii ebameeldivat ja halva maigulist, et kui ta julgeb vastu öelda, siis on passiiv-agressiivsel suhtlejal käepärast relv: „Ma ju ainult kiitsin sind! Mida ma valesti ütlesin. Ära ole nii tundlik. See on kõigest sinu ebakindlus ja projektsioon.“

Taoline strateegia nihutab vastutuse sellelt, kes nõel peos naeratades torkas, otse selle pihta, kes torget tundis. Tulemus? Inimene hakkab kahtlema omaenda tajus ja mõtlema, et äkki ta kujutas tõepoolest asju ette. 

Ei kullake. Sa ei kujutanud asju ette. Inimene, kes põhjendamatult viskab nõela püsti meeldivate lausete vahele tahtis sind meelega solvata, sulle kohta kätte näidata, sind torgata. Ta tegi seda põhjusel, et tal on endal midagi väga halvasti ja selleks, et enda tundeid ja probleeme kinni katta võttis ta ette sinu, et oma ebakindluseid ja kitsaskohti selle varjust ignoreerida. 

Kuidas suhtuda nõelujasse?

1. Usalda oma sisetunnet. Kui miski tundub imelik, pingestatud või alandav, isegi siis, kui see on öeldud „naeratades“  ja põimitud kaunite komplimentide vahele, siis su kehatunnetus, mis sellest kommentaarist järele jääb, ei valeta.

   
   

2. Tee nähtamatu nähtavaks. Võid rahulikult küsida: „Mida sa selle all täpselt mõtlesid?“ või „Kas see oli mõeldud naljana või kriitikana?“  juba see muudab dünaamikat.

   
   

3. Pane piirid. Kui inimene kordab seda mustrit korduvalt, on okei öelda: „Sellised ebavajalikult ja kontekst välised kommentaarid ei mõju mulle hästi.“ Sa ei pea taluma mürki ainult sellepärast, et see serveeritakse hõbedasel kandikul. Sa võid ka ignoreerida ja blokeerida taolised mürginooled. 

4. Tunne sellele inimesele kaasa. Kontekstiväline kohatu kommentaar põhjendamatul kujul kõneleb ainult sellest, et inimesel on endal suured probleemid ja ta püüab ennast sinu peal maandada. Küsi endalt, kas sa tahaksid selle inimese elu, välimust, suhteid, teadmisi endale? Kui ei taha temasugune olla ega tema sarnast elu elada, siis pole sul põhjust ka solvumiseks. 

   
   

5. Kujutle olukorda lennujaamas. Kas sa laseksid lennujaamas võõrast kohvrist enda kohvrisse asju ümber tõsta ning oleksid nõus maksma lisakilode eest? Kui ei, siis ütle mõttes sellele inimesele: “Aitäh, aga las igaüks kannab ise oma pagasit.” Kui sa puutud kokku õelate halvasti ütlejatega, siis püüa ette kujutada lennujaama situatsiooni, kus inimesel on raske oma suure pagasiga liikuda ning ta ainsaks sooviks on see ära sokutada.

---

Mitte kõik kiitused ei ole ehtsad. Mõnikord on need lihtsalt hoolikalt vormitud nooled, mille ots on peidetud naeratuse sisse. Selline käitumine ei räägi sinust, vaid kõneleb inimesest, kes ei julge oma varjatud tundeid välja öelda, aga tahaks salamisi sulle kohta kätte näidata või sind oma emotsioonide prügikastina kasutada.

Tema relv on peen, aga sa ei pea seda neelama. Me ei saa alati takistada teisi meid nõelamast, aga me saame õppida vahet tegema sellel, mis on tõeline ja mis on maskeeritud manipulatsioon. Ja see teadmine on juba suur edasijõudmine ning vabadus, et läbi näha naeratavaid nõelu, et neist edaspidi mitte välja teha. 

llona Karula

Leiad mu raamatud siit www.algolemusshop.com

Minu koduleht on siin: www.algolemus.com

Algolemuse instagram: https://www.instagram.com/algolemus/

Eluvaim kirjastuse instagram: https://instagram.com/eluvaim.publishing.co

Algolemuse Facebook: https://www.facebook.com/algolemus