Miks vanemas eas osad inimesed muutuvad kibestunuks?

Meil kõigil on mõni tuttav või lähedane, kes on meelde jäänud oma positiivse ellusuhtumise poolest. Aga nüüd selle inimese vanuse kasvades on suurenenud ta pessimistlikud hoiakud, mis teinekord võivad tunduda isegi kurja või kibestunud meeleoluna. 

Olgu siinkohal alustuseks öeldud, et me tuleme erinevatest põlvkondadest, mil meie kasvukeskkond, ajastu kombed ja võimalused on erinevad. Üks on meil kõigil ühine -töö iseendaga, oma vigadest õppimine, elu lahtimõtestamine ja selle mõistmine teise nurga alt. 

Kibestumine ja kergesti solvumine ei teki vanemas eas tühja koha pealt – need on tihti elu jooksul kogunenud pettumuste, kaotuste ja täitmata ootuste tagajärg. 

Aja jooksul võivad elus tehtud kehvad valikud, kaotatud võimalused, valusad suhted või ebaõnnestumised inimese hinges üle kuhjuda. Kui neid pole endas tunnete tasandil kunagi läbi töötatud, siis võivad need muutuda kibedaks ja inimese vaimset seisundit koormavaks. 

Vanemal inimesel on rohkem vaba aega ning seetõttu talle võib tunduda, et teistel pole tema jaoks aega. Kui on liiga palju tegevusetut aega, siis on aega ülemõtlemisteks, mis võivad viia frustratsioonini. Tegelikult on elu ikka nii nagu alati, mil nooremad käivad tööl, tegelevad oma lastega ning püüavad oma argielu kohustustega toime tulla. Kui vanem inimene pole omale tegevusi leidnud ning tal puuduvad huvid ja hobid, siis hakkab talle tunduma, kuidas ta on pidevalt üksi, mil keegi temast ei hooli või teda on maailma poolt suisa hüljatud. 

Kui inimene vaevleb üksinduse tunde käes, siis võib iga pisemgi asi tunduda talle ekstra solvav, lugupidamatu või tema tundeid riivav. 

Vanaduse põhilisem küsimus on, et kas keegi hoolib? 

Isegi kui hoolib, ja inimesest väga palju hoolitakse, siis liiga palju vaba aega, mis pole mõtestatult täidetud, loobki illusiooni, et keegi ei hooli ning see omakorda paneb inimese kibestunult, kergesti ärritunult ja solvunult käituma. 

Mida teha või kuidas suhelda kibestunud vanainimesega, kes arvab, et temast ei hoolita?

1. Ära vaidle vanainimesega. Lihtsalt kuula teda. See annab talle tunde, et ta on tähtis ja oluline. 

2. Leia aega temaga regulaarseks suhtlemiseks. Suhtlema ei pea koguaeg, aga võiks mingi kindla rutiini luua. 

3. Paljud kibestumised tulevad elukogemustest. Luba tal tunda oma tundeid ja ära suru peale positiivsust, sest vastasel juhul ta võib tunda, et tema tunded ja kogemused pole olulised. 

4. Püüa suunata teda tegevuste juurde, millega ta võiks oma aega sisustada. 

5. Kui sa oled andnud endast kõik, aga ta ei võta vedu ja sinu suhtes ollakse järjepanu kibestunum (mil tegemist pole dementsusega), siis tuleta endale meelde, et telefon on kahepoolne, millega mõlemad saavad helistada. Sina ei ole süüdi teise inimese kurbuses ja eluga rahulolematuses. Meil kõigil on selles kehas üks elu. Saame pakkuda tähelepanu, aga me ei saa elada ära teise inimese elu.

Ilona Karula

Leiad mu raamatud siit www.algolemusshop.com

Minu koduleht on siin: www.algolemus.com

Algolemuse instagram: https://www.instagram.com/algolemus/

Eluvaim kirjastuse instagram: https://instagram.com/eluvaim.publishing.co

Algolemuse Facebook: https://www.facebook.com/algolemus