Mida tähendab viie keskmine?

Üks lugeja palus mul täpsemalt lahti seletada, et mida tähendab teooria, et inimene on teiste viie inimese keskmine, kellega ta kõige enam samastub ja kes talle kõige enam sümpatiseerivad?

Nagu teate, siis "inimene on viie inimese keskmine, kellega ta kõige rohkem aega veedab," pärineb motivatsioonikoolitajalt Jim Rohnilt. Tegemist pole teaduspõhise väitega, kuid sellel mõttel on psühholoogiline ja sotsiaalne alus. Kui täpsustada küsimust parameetrite järgi, kuidas "viie" keskmiseks täpsemalt kujunetakse, siis toon välja peamised kategooriad:

Olgu põhielemendina öeldud, et inimesi tõmbab sümpaatiaga nende poole, kellega leitakse ühisosa. Sageli ei pruugi osapooled teineteisele isegi meeldida, vaid nende ühisosaks võib olla ka ühine vihavaenlane või näiteks sarnased toitumisharjumused vms. 

Mis võib olla inimesi siduvaks ühisosaks?

• Inimesi seovad sarnased moraalsed väärtused ja eetilised hoiakud, arusaamad õiglusest, vastutusest, aususest ja lojaalsusest. Kellel need puuduvad, siis neile meeldib samamoodi teineteise seltskond nagu näiteks Coldplay kontserdi skandaalis juhtus.

• Ühisosaks on mõtteviis ja maailmavaade. Optimism ja pessimism. Loomingulised võimed, staatiline mõtteviis, riskivalmidus jne. Sama laua taha istuvad alati ideede generaatorid ja sama poe taga kohtuvad maailma parandajad.

• Me kipume peegeldama neid, kes meile sümpatiseerivad. Üksteisele meeldivad inimesed hakkavad teist peeglina imiteerima. Seega võib lugeda ühisosaks sarnast suhtlemisstiili, sõnavara, kommunikatsioonimustreid, intonatsiooni. Võtame kasvõi müstilise maailma. Ühed räägivad valgusest ja ükssarvikutest, teised aga kvantfüüsikast. Juba riietuse ja istumisstiili järgi võib aimata, kellelt tuleb esoteerilist sõnavara ja kellega saab rääkida Bosonitest.

• Suureks ühendavaks teguriks on harjumused ja eluviis, mille hulka käivad toitumine, liikumine, uneaeg, ajaplaneerimine, õpihimu, arenguvõime jne. Jalgrattur kutsub sind jalgrattaga sõitma ja õllemees pubisse. Ühed planeerivad järgmist generatsiooni, aga teised järgmist nädalavahetust. See ongi elustiili vahe.

• Inimesed, keda seovad tulemuslikkus ja ambitsioon jagavad sarnasusi sissetulekutes, karjääri suundades ja ettevõtlikuses. On inimesed, kes arutavad ideid ja visioone ja on inimesed, kes arutavad teisi inimesi.

• Meid tõmbab sageli sarnase vaimse seisundiga inimeste poole. Siduvaks sillaks on emotsionaalne seisund, enesehinnang, identiteeditunne, elurõõmu skaala jne. Selles pole midagi halba kui madalseisus inimesed leiavad teineteist, et ühisosa üle rõõmustada. Nooruses 20-aastasena kui olin oma elu mustemas augus ja tegin antidepressantide kuuri, siis sain hoobilt teise antidepressantide peal oleva inimesega suureks sõbraks. Kui antidepressantidega lõpetasin sai ka meie sõprus läbi.

• Inimesed koonduvad sarnaste uskumuste ja arusaamade pinnalt nagu elu mõte, filosoofia, suhtedünaamikad. Religioossed inimesed on õnnelikud kui teiste usklikega koos aega veedavad ja sama on ateistide, spiritualistide või vandenõuteoreetikutega.

Kui soovite enda või kellegi teise kohta rohkem teada, siis juurelge selle üle, kes kellele sümpatiseerib ja saate palju rohkem teada. 

Toon kaks näidet, kuidas sotsiaalne vastastikmõju loob suhete vahelisi” mikrokliimasid”. 

Näide 1.

Mari on ambitsioonikas noor naine, kes soovib alustada oma start-up’i. Ta hakkab veetma aega kolme-nelja inimesega, kes on juba edukad ettevõtjad. Nad käivad regulaarselt konverentsidel, investeerivad, loevad äriraamatuid, seavad endale mõõdetavaid eesmärke ja vahetavad iga nädal uusi ideid.

Mis saab Marist?

• Mari hakkab mõtlema suuremalt, mil ta ei karda enam küsida rahastust või luua rahvusvahelisi kontakte.

• Ta omandab uusi harjumusi nagu ajaplaneerimine, kiire testimine, läbikukkumise aktsepteerimine, staatiline mõtlemine jne.

• Ta saab praktilist tuge ja tagasisidet, mis kiirendab tema arengut.

• Talle avanevad investeerimisvõimalused, sest ta on „õiges ringkonnas“.

• Õige seltskond viib ta kokku õigete võimalustega, et ennast suuremalt teostada.

  
  

Tulemus: Mari kasvab mitte ainult oskustes, vaid ka identiteedis, mil ta hakkab end pidama päriselt ettevõtjaks. Teised edukad ettevõtjad toetavad tema enesepilti ja teevad ta eneseteostuse veelgi enam võimalikuks.

Näide 2. 

Peeter on 35-aastane mees, kellel on potentsiaali, aga ta tunneb end pidevalt peidetuna, sest ta ei suuda eluga edasi liikuda. Tal on töö, kuid see pole tema kutsumus. Vaba aeg kulub enamasti videomängudele ja õllevaadi lähedus tekitab temas elevust. Tal pole selget eesmärki ega enesekindlust.

Tema viis lähimat inimest:

Küüniline kolleeg, kes usub, et "Eestis ei saagi midagi korda saata", viriseb töö üle, aga ei tee midagi selle muutmiseks.

Lapsepõlvesõber, kes töötab juhutöödel, joob tihti, elab vanemate juures. Räägib pidevalt, kuidas süsteem on süüdi.

Elukaaslane, kes eelistab mugavustsooni, väldib riske, suunab Peetrit vältima "liigseid ambitsioone", sest „milleks rabeleda“.

Mängukaaslane, kes kohtub Peetriga õhtuti online-mängudes, suhtlus piirdub passiivse meelelahutusega. Ei räägita arengust või elulistest teemadest.

Ema, kes on muretsev, kuid kontrolliv, usaldab poega vähe, tuletab pidevalt meelde varasemaid ebaõnnestumisi ja manitseb ettevaatusele.

Mis saab Peetrist?

• Ta ei näe enda ümber eeskujusid, kes arendaksid end või võtaksid vastutust.

• Ta hakkab passiivsust  ja lootusetust pidama „normaalsuseks“.

• Ta ei arene, sest ei saa tuge ideede testimiseks ega julgustust katsetada uusi suundi.

• Isegi kui tal tekib mõte midagi muuta, tuleb kohe kriitiline või kartlik reaktsioon, mis summutab ta initsiatiivi.

  
  

Tulemus: Peeter ei pruugi olla laisk ega rumal, aga tema "viis lähimat inimest" peegeldavad elu, kus ambitsioon on naeruväärne, süsteem on süüdi, vastutus on vältimiseks, mitte võtmiseks, harjumused on downgrade, mitte upgrade jne.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et edu või selle puudumine ei tähenda ainult madalat sissetulekut või staatust. Vastupidi, see võib tähendada sisemist kinnijäämist, kus inimene ei kasva, ei liigu edasi ega tunne elus tähendust või rahulolu. Sarnased inimesed mitte ainult ei tõmbu üksteise poole, vaid ka võimendavad üksteise omadusi. Keskkond ja inimesed meie ümber on nagu kasvumuld, mille kvaliteedist sõltuvalt saadab inimesest elus kas viljakaks horisont või kõrbe praguline kuivanud maastik.

llona Karula

Leiad mu raamatud siit www.algolemusshop.com

Minu koduleht on siin: www.algolemus.com

Algolemuse instagram: https://www.instagram.com/algolemus/

Eluvaim kirjastuse instagram: https://instagram.com/eluvaim.publishing.co

Algolemuse Facebook: https://www.facebook.com/algolemus