Lumehelbekeste kaitseks

Jagan mõtteid “Lumehelbekeste” põlvkonna kaitseks. Teatavasti peetakse lumehelbekeste põlvkonnaks noori inimesi, keda iseloomustab solvumine ning ülitundlikkus kõigi ja kõige suhtes. Maailm ja energia on tugevas muutumises ning koos sellega inimesed, kelle teistmoodi olemus loobki uut ühiskonda.

Järgnevalt võtan teema kokku, mis nendel lumehelbekestel siis nii väga hinge peal on, et nad emade-isade ja vanemate põlvkondade kõrval haavatavamad ja nõrgemad paistavad. Kuigi tegelikkuses on lumehelbekesi igas eas.

Ma toon näiteid, kuidas tajub maailma ja olukordasid vanas energias inimene ja uue ajastu lumehelbeke:

1. Sõber varastab sinult raha. Vanas energias inimene on pettunud ja kurb, et temalt raha varastati ja ta rahasummast ilma jäi. Lumehelbeke on pettunud, et keegi temaga üldse nii inetult käituda sai. Tal ei ole kahju rahast, vaid ta on kurb valeliku käitumise pärast.

2. Sinu ette tuuakse kandik ilusate asjadega. Vanas energias inimene näeb peamiselt ilusaid kingitusi ja esemeid ning võtab need avasüli vastu. Lumehelbeke ei näe kandikut ega asju, ta näeb inimest ja energiat kandiku taga ning tajub selgelt, miks talle see kandik ulatatakse, kas pelgalt heast tahtest või mõnel muul eesmärgil.

3. Sulle öeldakse sõnum. Vanas energias inimene kuuleb ainult seda mida öeldakse, uue ajastu lumehelbeke kuuleb tegelikku suhtumist ja hoiakut sõnade taga. Samamoodi loeb lumehelbeke emotsioonitust näost kõik tegelikud mõtted ja emotsioonid välja. Lumehelbekesele pole mõtet valetada. Ebaõiglust ja ebasiirust võtabki ta suurima solvanguna.

4. Töötegemisest arusaamine. Vanas energias inimene on harjunud tegema kellast kellani tööd. Ta on peamiselt mõistuse tasandil, täites kellegi poolt ette programmeeritud käske ja norme, olles sealjuures pinges ja alateadlikult hirmul. Uue ajastu lumehelbeke eeldab, et teda usaldatakse ja ta teeb tööd siis kui ta ise tunneb. Ta töötab pigem hingetasandi kompassi järgi ja juhindub intuitsioonist, käitudes teinekord ettearvamatult ja ebaloogiliselt, aga tehes peamiselt õigeid otsuseid. Ta võib kätte antud vabaduse korral teha tööd ka hommikuti kell viis või öösel kell kaks, võttes kokku kõik oma jõuvarud ning tehes ära nädala töö poole väiksema ajakuluga. Lumehelbeke tahab olla vaba. Vabadus paneb lumehelbekese liikuma ja läbi vabaduse on võimalik saada temalt parimaid lahendusi ja kompromisse.

5. Allumine teistele isikutele/ institutsioonidele. Vanas energias inimene mõtleb vähe enda vajaduste peale, kartes kõiki teisi millegagi pahandada. Ta juhindub instinktist olla teistele meele järele, surudes enda vajadused alla. Lumehelbeke seevastu mõtleb enda vajaduste peale eelis järjekorras, sest ta mõistab, et hoolitsedes enda eest hästi, suudab ta ka maailmale rohkem pakkuda. Lumehelbeke teab, et rahulolev inimene on rohkem produktiivsem kui elust tüdinenud närvipundar. Lumehelbeke ei püsi raamides. Kui keegi proovib teda oma käskude ja keeldudega “kodustada” jookseb ta omadega kokku ega suuda enda tõelist potentsiaali rakendada. Seega võib ettevõte oma jäikade reeglitega teha ühest hea potentsiaaliga noorest töötajast hoopis juhmi motivatsiooni puuduses logardi.

Kokkuvõtvalt: Lumehelbekesed on ülitundlikud õigluse, eetika, vabaduse, usalduse ja austuse suhtes. Neile ei ole võimalik valetada, sest ebasiiruse või millegi kahtlase tajuvad nad koheselt ära. Nad ei ole pettunud teiste tegudes ega sõnades, vaid nad on pettunud tegude ja sõnade taga olevates motiivides. Lumehelbeke ei kuule midagi, mida sa talle räägid, ta tunneb ja tajub energiat räägitu taga. Arvesta sellega.

Kui lumehelbeke ei käi tööl ja ei saa oma eluga iseseisvalt hakkama, siis ei tulene see liigsest mugavusest ja tahtmisest teiste seljas parasiidselt liugu lasta, vaid nad on lihtsalt enda Tõelise Mina ära kaotanud. Nad ekslevad kompassitult ringi, suutmata end vanadesse ühiskonnamustritesse sulandada (sest süsteem ei sobi) ja uute ühiskonnamustritega ei oska nad end veel siduda (süsteem pole välja kujunenud). Sellises kahe maailma vahel ekslemises nõrgemad murduvad, tugevamad painduvad. Lõhe põlvkondade vahel on meeletult suur, seda eriti just energeetilisel tasandil, mil ühed valdavad ainult verbaalse ja mentaalse maailma tajumist ning teised on telepaatilised ja loevad infot õhust. Aga maailm on muutumised ning koos sellega oleme meie. Kellast kellani töökohad on kadumas, inimeste allutamine muutub üha keerulisemaks, usaldus tuleb tagasi. Asjade omamine muutub üha tähtsusetumaks ning rohkem väärtustatakse elamusi, olemisi ja kogemisi. Kui vanas energias inimesed elavad minevikus ning tulevikus, siis uue ajastu noored elavad olevikus, siin ja praegu, kohalolus. Uute lumehelbekeste põlvkonna näol on lootust, et maailm keerab tagasi rohkem näoga looduse poole, tarbimise – ja omamise kultuur väheneb ning ülelaipade trampiv saavutamisvajadus “olla keegi” muutub naeruväärseks. Seetõttu on ka noortel koolisüsteemis paljusid asju keeruline mõista kui inimese intuitsioon ütleb üht, aga õpetaja räägib hoopis teist. Neid sunnitakse muutuma kellekski, kes nad tegelikult ei ole. Sellest ka protest.

Kallid lapsevanemad, tunnustage oma noori, julgustage neid olema iseenda moodi ja tuletage meelde, et elamine oma sisetunde järgi on kõige õigem valik. Mida vähem inimene intuitsiooni kasutab, seda rohkem kasutab ta mõistust ning seetõttu täiskasvanuna me seisamegi nõutult pea laiali otsas ega tea mida eluga peale hakata. Hing tahab üht, mõistus ütleb teist ja olemegi segaduses ning eksinud. Tulemuseks on palju õnnetuid, eluga rahulolematuid stressis inimesi. Usaldage noorte südame soove ja nende hinge teed eneseotsingutel. Ärge sundige neid haridusteel millekski, mida nad ei taha, sest ükski diplom ei aita inimesel ennast leida. Las nad reisivad, katsetavad, proovivad elust erinevaid variatsioone. Intuitsiooni kasutades teeb inimene linnulennult enda positiivseks kõrgemaks hüvanguks paremaid valikuid ega hakka aega raiskama ebaolulise peale.