Kutsumused hinge seest

Sain äsja teada, et raamatule “Hingesõnumid” tuleb kolmas kordustrükk!

Jaa, ma ise ka ei usu, sest esiteks ei oodanud ma sellest raamatust suurt midagi ning teiseks polnud mul plaanis seda kirjutama hakatagi. Ühel hetkel raamat ise voolas. Nagu öeldakse, siis ideid pole võimalik välja mõelda, ideed saavad loovas olemises vaid ise välja voolata. Nii ka minul on käinud kogu protsess tunde järgi, kire ja kutsumuse kaudu oma hinge seest.

Pildistas Photography by Penelope

Selleks puhuks jagan teile inspiratsiooni peatükki “Hingesõnumite” raamatust, milleks on KUTSUMUSED HINGE SEEST

/Kui inimene teeb midagi hingega, siis ta ei mõtle, mida ta teeb. Siis ta teab, mida ta teeb ja seetõttu on võimalik ka tunde järgi näiteks kasvõi süüa teha.

Kunagi vaatasin dokumentaalfilmi „Peakokk Flynn”, mis jutustas poisist, kes avas juba kümneaastaselt oma California kodu elutoas õhtusöögiklubi, kus pakkus üllatusest suurte silmadega külalistele hooajalistest toiduainetest ülipeent fine dining’ut.

Oma kirest toidutegemise vastu sattus ta üsna pea rambivalgusesse ning parimatesse köökidesse praktikale tippkokkade käe alla, kes teda ise sinna kutsusid.

Poisile oli palju kaasaelajaid, aga sama palju ka neid, kes teda maha tegid, tänaval solvanguid järele karjusid või sotsiaalmeedias mõnitasid. Suurimad kriitikud olid muidugi teised kokad, suuremate kulinaariakogemustega keskealised mehed, kes kibestumisest ja kadedusest talle etteheiteid tegid, et poiss pole mingi peakokk, sest ta ei ole läbinud peakokaks saamise aastatepikkust kadalippu nõudepesijast sibulate hakkijaks köögis.

Selle peale vastas noor peakokk Flynn üllatavalt küpselt: „Ma pole ennast ise kunagi peakokaks nimetanud. Teised teevad seda minu eest. Minule meeldib lihtsalt niisama süüa teha. Ma juhindun siin elus ainult sellest, mis mind inspireerib. Mind saadab minu kirg ja ma järgnen oma sisetundele.”

Juba järgmisel päeval sattusin vaatama dokumentaali Michelini tärnidest ning sealgi rääkis sarnast juttu Asador Etxebarri omanik ja peakokk Victor Arginzoniz, kes ütles, et ta on lihtne inimene, kellele meeldib tema töö. „Ma ei tee süüa Michelini tärnide nimel. Kui oma esimese tärni sain, siis kuulsin sellest alles hiljem teiste käest. Ma ei oodanud seda kuulsat telefonikõnet. Michelini tärnid võivad olla, aga need ei määra mitte midagi. Edu ja võidud siin elus on väikeste igapäevaste õnnestumiste tulemus, mitte üleöö saavutatud ime.”

Mõlemad kokad väitsid nagu ühest suust, et nad ei mõtle, mida nad teevad, sest nad teavad, mida nad teevad, kuna see miski tuleb sügavalt nende hingest.

Kui sa teed midagi hingega, siis ei ole edu, kuulsus ja staatus sulle olulised. Sa jagad lihtsalt oma hinge sädet ja külvad idee seemneid, et luua maagiat kirest, mis lõõmab sinu sees./

Ilona Karula www.algolemusshop.com www.algolemus.com