Kollased liblikad

Eile kui olime perega pikemal jalutustiirul lendles me ümber hämmastavalt palju kollaseid liblikaid, kes saatsid meid igal sammul. Kuna armastan jälgida ümbritsevat ning lugeda märkide keelt, siis sukeldusin otse vanarahva tarkustesse tähendust otsima.

Sain teada, et kollane liblikas tähendab kuldset, ilusat ja sooja suve, head elu, palju süüa, täiust, küllust, terviklikkust, soovide täitumist ja uue elu võrsumist.

Müstilisel kombel sai ka minu neljanda raamatu esikaanele üks kollane liblikas, mis on justkui märgilise tähendusega hea sõnumi tooja.

Mina usun, et ilus suvi on meid kõiki ootamas veel ees.

Kui liblikatest hoopis teise nurga alt rääkida, siis "Täheinimeste" raamatus jagasin lugu kohtumisest müstilise liblik-naisega. Jagan teile seda ka siin.

Kord käis minu vastuvõtul naine, kellel olid juba ruumi sisenedes eeterkeha küljes nähtaval kohal kaunid ja lopsakad liblikatiivad. Kui temalt selle kohta uurisin, tunnistas ta, et armastab üle kõige siin ilmas liblikaid, kogub nende kujukesi ja samastab end pigem liblikate kui inimestega. Inglibuum olevat temast suure kaarega mööda läinud ja oma toetajatena tunneb ta pigem liblikaliste kohalolu.

Tänu liblik-naisele sain ma osa kõige imelisemast rännakust liblikate maailma.

Tema ühendusega samastudes rullus mu silme ees lahti ebamaistes värvides lilleväljade ja lopsaka taimestikuga planeet, kus viibisid õrnad graatsilised olendid, kes meenutasid inimesi, aga olid putukaliste nägudega. Neil ei olnud nimesid ega rahvusi, ainsaks identiteedi märgiks olid soomustest koosneva signatuur-mustriga liblikatiivad, mida saab võrrelda kordumatute sõrmejälgedega. Sama mustri järgi toimus ka muu kommunikatsioon. Näiteks kui tiivasoomused muutsid oma asetust või asendit, siis muutus tiibadel olev muster ja liblikolendi kohale kerkis vastava värvi, mustri ja olemusega energia, mida teised lugesid kui informatsiooni.

Loomult olid liblikolendid kohanemisvõimelised, alalhoidlikud ja elegantsed ilu nautlejad. Näiteks eraldi söömisega ei tegeletud, midagi ei tarbitud, üksnes kümmeldi ilu keskel. Siiski oli märgata omandi struktuure, sest valitsesid monogaamsed suhted: paariline valiti terveks liblik-kehas eksisteerimise ajaks ehk eluajaks.

Sarnaste omaduste ja olemusega oli ka naine minu vastuvõtus: elegantne, õrn ja sulnis ilu nautleja, kes toitus väga närvalt ja uskus igavese armastuse olemasolusse terveks eluks leitud partneriga. Tema empaadi tunnused võimaldasid liblik-olenditega sarnaselt õhust lugeda informatsiooni, millises seisundis keegi viibib või kuidas ennast tunneb. Ja kuigi naine oma silmaga veel aurasid ei näinud, oskas ta intuitiivselt lugeda teise bioväljas toimuvaid muutusi.

Kui naine seansi lõpus vastuvõtu eest tasumiseks rahakoti välja võttis, kaunistas seda imeilus Swarovski kristallidest sädelev kirju liblikas.

Ilona Karula /www.algolemus.com/