Kibestunud klikkijatest

Tänapäeva digitaalses džunglis eksisteerib üks eriti salakaval liik – kibestunud klikkija.

Nad ei ole robotid ega  trollid. Nad on päris inimesed, kes on ilmselt sinuga kunagi koos koolis käinud, samal peol istunud või sind aastaid tagasi salaja jälgima hakanud… ja siiani ei suuda nad ära vajutada seda “unfollow” nuppu.

Aga noh, eks oma tähelepanuga keskendumine kellelegi, kes ei meeldi on ka üks viis seotuks jääda, eks ole.

Missugune on kibestunud klikkija profiil?

• ta vaatab igat su storyt ja ilmselt kohe, kui sa selle postitad,

• ta pole kunagi mitte midagi laikinud, isegi kui sa ripuksid rõõmupisarates trapetsil vikerkaare all  maailmarahu pihus,

• ta laigib kõike muud, suvalist rämpsu, iga selfit, “new beginningsit”, cozy vibesi või tühja motivaatorposti.  Aga sinu postitused on vaikus. Must auk. Sotsiaalne miinus-null.

  
  

Tekib küsimus, et miks nad risustavad su followeride listi?

Sellele küsimusele on keerukas keskset vastust leida. Võimalik, et neile lihtsalt ei meeldi, kui sul hästi läheb. Või äkki sa meenutad neile seda, kelleks nad ise kunagi lootsid saada, aga ei saanud… ja nüüd nad jälgivad su teekonda nagu passiiv-agressiivset Netflixi sarja. Või äkki nad lihtsalt ootavad sinu downfallimist, et siis öelda: “No näete, ma ju ütlesin, et kõik pole päris nii.”

Kibestunud klikkija on nagu kurb Romeo, kes piilub su rõdu alt, aga selle asemel et armastust avaldada, pomiseb: "Mhh, mida ta endast arvab sellisena… tahab laiki saada? Jumala eest eiiiii…." 

Laik sulle on võrdväärne kibestunud klikkija isikliku kaotusega. Ja pange tähele. Kui sa hakkad sellest teemast rääkima, siis ilmuvad su postituse alla või postkasti järgmised kommentaarid: 

• “Issand, ära võta elu nii tõsiselt.”

• “Ma lihtsalt ei viitsi kogu aeg laike jagada.”

• “Ma vaatan, sest huvitab, mitte selleks et midagi halba mõelda.” 

  
  

  Jajah. Täpselt. Vaata viis aastat järjest kõike, ära kunagi ühtegi positiivset signaali saada... ja ütle siis, et "pole midagi isiklikku". Huvitav huvi.

  
  

Tõde on see, et kibestunud klikkija täidab oma tühja elu sinu vaatamisega, aga ta ei tee seda hea tundega, vaid ta teeb seda kurja silmaga. 

Laigid ja meeldimised ei mängi antud teema juures absoluutselt mingit rolli. Point on selles, et millise energiaga inimesed sulle tähelepanu pööravad. Selle artikli mõte oli rääkida alahinnatud passiiv-agressiivsest sotsiaalmeedia käitumisest lihtsasti ja kõigile arusaadaval viisil.

Lõpetuseks laigiga või laigita liigud sina ikka eluga edasi. Elu mõte ei ole laike ega jälgijaid koguda, aga ennast ei peaks ka rämpsjälgijatega ümbritsema. Kibestunud klikkija jääb igaveseks sinna, kuhu ta alati kuulunud on –VARJU, jälgima sind läbi oma väikese ekraani, oma väikese maailma kaudu. Sa võid panna oma storyd kibestunud klikkijatele vaatamiseks kinni, kust tuleb eriti negatiivset energiat, aga sa võid jätta ka storyd lahti, et nad saaksid su sotrydesse telgi üles püstitada ja sind 24/7 vaatamas käia, sest kui su olemasolu ärritab kedagi, kes sind ei toeta, aga soovib su eluga kursis olla, siis ilmselt teed sa midagi õigesti.

llona Karula

Leiad mu raamatud siit www.algolemusshop.com

Minu koduleht on siin: www.algolemus.com

Algolemuse instagram: https://www.instagram.com/algolemus/

Eluvaim kirjastuse instagram: https://instagram.com/eluvaim.publishing.co

Algolemuse Facebook: https://www.facebook.com/algolemus