Juba nädala pärast 14.12.23 ilmub eestikeelsena maailmas enam kui 20 miljonit koopiat müünud Erich von Dänikeni bestseller "Jumalate kaarikud", mida mul abikaasaga on suur au kirjastada. Minu review läks samuti tagakaanele: "Parim populaarteaduslik raamat, mida ma olen lugenud. Autor esitab loogilisi küsimusi ja provokatiivseid oletusi selle kohta, kas maavälised olendid, tulnukad, käisid Maal ja õpetasid noort inimkonda. Raamatu teeb lugemisväärseks tõik, et autoril õnnestub oma teooriate kohta esitada faktipõhiseid tõendeid."
/On teada, et kõiki sumerite jumalaid samastati teatud taevakehadega. Väidetavalt oli neil Marduki (Marsi), kõrgeima jumala kuju, mis kaalus 800 talenti puhast kulda. Kui uskuda Herodotost, siis see kuldkuju kaalus rohkem kui 21 772 kilogrammi. Ninurta (Siirius) oli universumi kohtumõistja ja mõistis surelike üle kohut. Sumeritel olid kiilkirjatahvlid, mis olid mõeldud Marsile, Siiriusele ja Plejaadidele. Sumeri hümnides ja palvetes mainitakse ikka ja jälle jumalikke relvi, mille vorm ja mõju pidid tolle aja inimestele täiesti arusaamatud olema. Marsi kiidulaulus öeldakse, et ta lasi tulel lõõmata ja hävitas oma vaenlased sähviva välguga. Inanna kohta on öeldud, et ta vallutas taeva, kiirgas hirmuäratavalt pimestavat sära ja hävitas vaenlase eluasemeid. On avastatud jooniseid ja isegi maja mudel, mis meenutab kokkupandavat aato- mipunkrit: ümmargune ja hiiglaslik ühe veidralt raamitud avausega.
Arheoloogid avastasid samast perioodist, umbes 3000 aastat eKr, kaariku ja selle juhi ning lisaks kahe maadleva sportlase mudeli, mis on laitmatult tehtud. On tõestatud, et sumerid olid tarbekunsti meistrid. Kuid miks nad siis modelleerisid kohmaka punkri, kui muud Babüloonia või Uruki väljakaevamised on toonud päevavalgele nende palju peenemad tööd?
Nippuri linnast, mis asub Bagdadist 152 kilomeetrit lõunas, leiti terve sumerite raamatukogu, mis sisaldab umbes 60 000 savitahvlit. Nüüd on meil vanim üleujutuse kirjeldus, mis on raiutud savitahvlile kuue veeruna. Tahvlitel on nimetatud viis veeuputuseelset linna: Eridu, Badtibira, Larak, Sitpar ja Shuruppak. Nendest kahte linna pole veel avastatud. Nendel savitahvlitel, mis on seni kõige vanemad dešifreeritud tahvlid, kutsutakse sumerite Noad Ziusudraks. Ta olevat elanud Shuruppakis ja seal ka oma laeva ehitanud. Seega on meil nüüd veel vanem veeuputuse kirjeldus kui Gilgameši eepos. Keegi ei tea, kas uued leiud toovad päevavalgele veelgi varasemaid kirjeldusi.
Tundub, et iidsete kultuuride inimesi painasid surematus ja taassünd.
Teenijad ja orjad heitsid mõistagi vabatahtlikult oma peremeestega nende hauda. Shub-Ati hauakambris lebas üksteise kõrval täiuslikus järjekorras vähemalt 70 luukeret. Ilma vähimagi vägivallatunnuseta, istudes või lebades oma hiilgavates värvilistes rüüdes, ootasid nad surma, mis pidi saabuma kiirelt ja valutult ehk mürgi läbi. Nad ootasid vankumatu veendumusega koos isandatega uut hauatagust elu. Aga kes pani nende paganlike inimeste pähe taassünni idee?
Egiptuse panteon on sama segane. Niiluse elanike iidsed tekstid räägivad samuti vägevatest olenditest, kes läbisid paatidega taevavõlvi. Päikesejumal Amon-Rale pühendatud kiilkirjatekst ütleb järgmist:
Sa ühildud tähtede ja kuuga, sa tõmbad Ateni laeva nii taevas kui ka maal nagu tähed põhjapoolusel, mis ei looju, ja nagu tähed, mis tiirlevad lakkamatult. /
Loe edasi juba peagi eestikeelsena ilmuvast Erich von Dänikeni bestsellerist “Jumalate kaarikud”, mille saad erihinnaga eeltellida meie kirjastuse e-poest: https://algolemusshop.com/collections/frontpage/products/raamat-jumalate-kaarikud