Kunagi oli mul töökoht, kus pidin taluma tänitavat ja kurja meesülemust, kes alustas iga tööpäeva mõnetunnise koosolekuga, kus elas oma koduseid pingeid teiste peal välja, alandades oma alluvaid. Seda tumedat perioodi jäävad eredalt meenutama õnnetute kolleegide nutusilmad ja tabletimenüü, mil suurem osa naisalluvaid alustas oma päeva rahustitega, lõunaks ampsasid antidepressante ja õhtusöögiks neelasid unerohtu.
Kuna olin ülikoolis vabaainena psühholoogiat õppinud, siis otsustasin põnevaid teooriaid töökeskkonnas järele praktiseerida.
Ühes loengus räägiti, kuidas teaduspõhiste eksperimentide käigus on tuvastatud, et psühholoogiliselt on palju lihtsam oma viha maha laadida kellegi peale, kes asub sinust füüsiliselt kaugemal. Hoopis ebamugav on pöörduda kellegi poole, kes asub kohe su kõrval. Seetõttu on soovitav koosolekutel, koosviibimistel ja missioonidel leida koht just selle inimese kõrval, kelle puhul te tajute, et tal tuleb kõrvadest punast auru ning ta tahaks just teie peal end välja elada.
Samal ajal, kui mu kolleegid püüdsid koosolekul kurjast meesülemusest võimalikult kaugele istuda, läksin mina ja potsatasin diivanile tema kõrvale maha. Sellest hetkest muutus kõik! Ma tundsin päriselt, kuidas ma kontrollisin tema viha enda vastu ning ta reaalselt jättis mu koosolekutel rahule, samal ajal kui teised said väga ebameeldiva tänitamise osaliseks.
Sama teen nüüd ka tänaval, poes ja seltskonnas, kus kohtan mõnda netilaimajat. Kui astun juurde ja küsin, mis teoksil või viga, siis punastatakse ja öeldakse mök-mök. Jobudele tuleb silma sisse vaadata ja neile hästi lähedale minna.
Proovi järele ja istu juba järgmisel sünnipäeval või koosviibimise seltskonnas just selle inimese kõrvale, kes sind enda jaoks kõige ebameeldivamaks peab ning naudi hetki, kuidas selle vihase “hobuse” päitsed on hoopis sinu käes.
Ilona Karula
Ilona instagram: https://www.instagram.com/algolemus/
Eluvaim kirjastuse instagram: https://www.instagram.com/eluvaim.publishing.co
Commentaires