Enesetunne ütleb meie kohta ära, kas me tunneme ennast hästi või tunneme ennast halvasti. Ja seda kõike kõige otsesemas tähenduses. Kui inimene ütleb, et ta tunneb ennast halvasti, siis tunnebki ta iseennast halvasti, sest ainult need, kes on enda sees toimuvast teadlikud suudavad oma enesetunnet juhtida. Mida paremini valdab inimene enesetunnetust, seda rahuldust pakkuvamat enesetunnet suudab ta luua.
Kõigil meil on halvemaid ja paremaid päevi. Küsimus on selles, kuidas “pimeduse” keskel mitte pimedaks jääda. Mina soovitan koheselt peegelefekti kõige ümbritsevaga minna, sest see on kiireim ja lihtsaim viis astuda kontakti reaalsusega, mis varjab sügavamalt ennast meie sees. Näiteks kui inimesel on ümberringi palju konflikte, siis mitte teised ei ole halvad, vaid tuleks otsida hoopis sisemisi konflikte enda sees. Kui meid ümbritsevad närvilised, stressis ja kärsitud inimesed on soovitatav teadvustada, et ka ise ollakse mingil kujul “liimist” lahti. Kui meile valetatakse otse näkku on aeg silmitsi seista oma isiklike sisemiste valedega.
Igasugune vea eitamine endas tähendab ainult selle jaatamist, sest vastasel juhul ei teki vajadust midagi tõestada, ümber rääkida ega etteheidetele reageerida.
Puudutatud saab see, keda on võimalik puutuda.
Sarnane tõmbab sarnast. Ja selle teadvustamine teeb elu ekstra huvitavaks.
Mind on alati paelunud vaatlemine, kes kellega suhtleb, miks ja kuidas läbi käib, et teada saada, millised on inimese enda varjatud küljed, mida välja ei näidata. Samamoodi jälgin iseennast. Esitan alati endale küsimuse, miks keegi antud omadustega just praegu minu ellu ilmus. Või miks ma millegi keskel viibin. Näiteks hiljuti sattusin ööbima seisva energiaga kohas ja selle asemel, et vinguda “nõme koht” teadsin ma täpselt kui õiges kohas ma parasjagu olen –mul on asju, mida pean tingimata endast minema liigutama.
Samamoodi kõik mu kliendid peegeldavad mulle mind ennast ja vastupidi. Kui olen sammu võrra teadlikkuse suunal edasi liikunud muutub koheselt ka klientuur –tulevad teadlikumad inimesed. Näiteks eile oli hea juhus. Eestis ei ole just palju inimesi, kes tegelevad reaalselt telekineesiga. Mul oli pildistamine ja “juhuslik” jumestaja, kes viimasel minutil tulla sai oli telekineesi praktiseerija ja juhendaja nagu minagi. Lõime ainult suurest imestusest käsi kokku ja tõenäoliselt sünnib sellest kohtumisest enamatki.
Teadlikkus aitab muuta ja muutuda
Hästi on võimalik tunda ennast ainult siis kui õppida iseennast hästi tundma. Mida ausamad enda vastu oleme, seda parema tulemuse saame.
“Kui sa tunnistad, mis on sinu viga, siis saad sa teada, mis sul viga on.”
Vigade parandust saab teha siis kui pöörata tähelepanu sinna, kus meil midagi paranda on vaja. Näiteks kui haava eest hoolitseda kasvab see kinni ja naharakud uuenevad. Kui haava eest ei hoolitseta, läheb mustus sisse ja haav hakkab mädanema. Sama on meie hinge haavade ja südamevaluga. Inimene, kes oma vaimses majapidamises korda ei hoia vajub lõpuks veelgi sügavamale enda tekitatud kaosesse ja lõpuks upub omaenese prügisse.
Jagan kahte võimalust, kuidas kiire transformatsioon ühest olekust teise aset leidma panna:
Püsin seal, kus ma olen ja analüüsin peegeldust. Parasjagu see, mis on minu ümber, selle püüan üles leida enda seest. Hetkest, mil teadvustatakse enda sees toimuvat saab reaalsus koos enesetundega hakata muutuma. Koos teadlikkusega tõuseb sagedus, vahetub energia ja ilmneb uus reaalsus.
Teine võimalus on koheselt vastu võtta otsus muuta oma sagedust. Lähen nii avatud olekusse kui on hetkes võimalik ja vaatlen läbipaistvusest, millega on vaja tegeleda. Hea uudis on see, et kõrgemas sageduses leitakse kitsaskohad kohe üles ja üldjuhul tunduvad need nii mõttetute pseudoprobleemidena, et kõik see, mis enne oli probleem lahustub koheselt olematuks.
Kui on midagi negatiivset, mis tahab mind endasse kiskuda ja käima tõmmata, siis püüan ma valida sagedamini selle teise variandi sagedust vahetada. Sealjuures küsin alati eneselt: “Kuhu minu energia läheb, kas ma kulutan praegu ennast?” Kui saan vastuseks jah, siis koheselt võtan vastu otsuse: “Selle asemel, et ennast kulutada valin ma teha enda jaoks midagi kasulikku ja head.”
Sellistest teadlikest valikutest ja otsustest on minu ellu palju rõõmu ja ilusat sündinud. Näiteks kasvõi “Hingekaardid”, mis sündisid vaid ühest selgest otsusest. Ma valisin negatiivse energia sees vegeteerimise asemel vahetada koheselt sagedust ja hetkega jõudsin seisundisse, mil kanal läks lahti ja info voolas minuni mõne tunniga. Lõpptulemus oli see, et enese kulutamise asemel tegin midagi toredat ja kasulikku, mis on head toonud nii endale kui teistele. Kui kaardid trükikojast kätte sain oli eneselegi üllatus, sest lugesin neid ise justkui esimest korda.
Sarnane juhtum oli teistpidi mul hiljuti ühe allikaga, millel juba aastaid käin. Püüan võimalikult kõrges sageduses sinna minna, et allikavaimudega suhelda ja pole kordagi märganud allika kõrval olevat rämpsupuud, mis on kuhjatud “kingituste” alla nagu patsikummid, lõngajupid, helkurid ja inglikujud. Viimati kui olin ise pisut rusuvamas seisundis ja taas allikal, pidin puud nähes silmade pööritusest pikali kukkuma. Mu esimene reaktsioon oli, et kuidas sellina asi üleöö siia tekkinud on? Tegelikult seisab prügimägi seal aastaid juba, aga minu reaalsuses seda varasemalt pole eksisteerinud. Hiljem kuulsin, et mu tuttav on seal varemgi koristamas käinud. Järgmisel korral võtan isegi prügikoti kaasa.
Lõpetuseks tahan südamele panna, et suhetest iseendaga kasvavad välja kõik suhted teistega. Ainult enese vastu aus olles kasvab teadlikkus. Meil kõigil on oma varjupool ja alati on midagi, millega tegeleda.
Muinasjutus elamine on alati lihtsam kui päriselt muinasjutulise elu loomine.