Eneseselgitus vs. brändiraamat

Eilne blogipostitus müstilisest elu väsimusest leidis omajagu äratundmist ja sai palju vastukaja, eriti selles osas, et kuidas välja tulla enese selgitamise vajadusest. Sageli ollakse väsinud mitte ülekoormusest kuivõrd eneseselgitusest ja püüdlusest olla "õigesti" kuuldud, nähtud ja mõistetud.

Siinkohal olgu artikli märksõnaks brändiraamat, mida kaitstes inimesed end ise väsitavad.

Mida enam inimene soovib jätta endast kindlat muljet, teatud kuvandit, hoolega üles ehitatud fassaadi, seda mahukam on tema brändiraamat, mille kaitsmiseks tuleb tal mikroskoobi alla võtta ja ümber lükata iga pisemgi sõna, pilk, arvamus nagu oleks ta väike advokaat, kelle kuldkliendiks ta ise on. 

Enese selgitamise vajadus on inimlikkuse loomuses, kuid kui inimene tunneb vajadust igasse “valearusaama” pidevalt sekkuda, seda korrigeerida ja kindlasti rõhutada, mida tegelikult mõeldi jne., ei ole tegemist enam ebakindlusest tuleneva eneseselgitajaga, vaid tegemist on äärmiselt “teadliku” isiksusega, kes ei saa lubada maailmas eksisteerida ühtegi lauset, mis ei kajasta täpselt tema sisemist monoloogi.

See ei ole enam enese selgitamine, vaid tegemist on enseõigustamisega. Lõputu PowerPoint esitlusega oma isiksuse kaitseks, isegi kui keegi pole koosolekut kokku kutsunud. Mõni inimene lihtsalt ei saa rahu enne, kui on igas olukorras, igas vestluses, igal platvormil suutnud end ära seletada. Mitte et keegi küsiks. Mitte et kellelgi huvi oleks. Aga ta ise tunneb, kuidas ta brändiraamat on suures ohus. 

Millal on enese selgitamine vajalik ja tervislik?

On suur vahe, kas ennast selgitatakse, et luua suhetesse paremat ühendust või tehakse seda selleks, et kontrollida teiste inimeste arvamust endast, mis ei käi inimese brändiraamatuga kokku. 

Ennast võiks selgitada siis kui: 

• Keegi ütleb sulle, et tundis end su ütlemise või teguviisi tõttu halvasti. Sellisel juhul aitab aus, empaatiapõhine selgitus luua suhetesse paremat mõistmist. Selgitus ei tohi olla enese õigustus nagu su brändiraamat oleks piibel, millele kõik peavad truudust vanduma.

• Kui keegi omistab sulle kavatsusi või hoiakuid, mis on sulle täiesti võõrad (nt tööalaselt, sõpruses, peres), siis on selgitus vajalik läbipaistvuse ja aususe huvides, mitte eesmärgil sundida teistele peale endale meelepärast kuvandit sinust. 

• Terviklik selgitus võib olla viis, kuidas näidata, et sa mõistad oma osa ja vastutust olukorras. See aitab teistel näha, et sa ei põikle ega eita teemasid, vaid oled valmis avatult suhtlema. See erineb impulsiivsest „ma PEAN end kohe õigustama“ käitumisest. 

• Kui teema on keeruline või emotsionaalne, võivad selgitused aidata avada tausta ja motiive, miks midagi öeldi või tehti. See on oluline just lähedastes suhetes ja tiimitöös, et vältida oletusi, mis võivad viia suuremate arusaamatuste ja konfliktideni.

Mis vahe on enese selgitamisel ja oma brändiraamatu kaitsmisel?

Enese selgitamine on tervislik viis jagada oma perspektiivi selleks, et olla aus ja tuua valgust ebamugavatesse situatsioonidesse, et hoida ära edasisi arusaamatusi ja konflikte, millel on oht kulmineeruda millekski ebavajalikuks.

Brändiraamatu kaitsmine on manipuleeriv ja kontrolliv hirmust tulenev selgitamise viis, et sundida teisi nägema end teatud kindlas valguses.  Mida enam tunneb inimene vajadust oma brändiraamatut kaitsta, seda sügavamal sisimas ta tunneb hirmu, et kui ta ei esita end pidevalt „õige” nurga alt, siis ta ei ole teiste poolt aktsepteeritud. Ta kardab, et „päris mina” pole piisavalt hea, tark, intelligentne, eetiline, sümpaatne või armastust väärt, mistõttu tuleb hoida raudset kontrolli oma narratiivi üle.

Mõned inimesed on kasvanud keskkonnas, kus neid pidevalt kritiseeriti, tõlgendati valesti või naeruvääristati. Sellisel juhul õpitakse väga vara: „Kui ma ei kontrolli, kes ma teiste silmis olen, siis nad võivad mind hävitada.” Brändiraamat pole enam pelgalt isiklik, vaid on ellujäämisstrateegia.

Need on kitsaskohad, millega tegeleda kui tuntakse end igas asjas liiga puudutatuna või omatakse konstantselt tungivat enese õigustamise soovi ning vajadust olla kõigi poolt aktsepteeritud. 

Mida vähem vajatakse teiste poolset aktsepteerimist ja pidevat enese selgitamist, seda kaugemale on inimene jõudnud oma hingelise tervenemise ja vaimse küpsuse arengu teel. 

llona Karula

Leiad mu raamatud siit www.algolemusshop.com

Minu koduleht on siin: www.algolemus.com

Algolemuse instagram: https://www.instagram.com/algolemus/

Eluvaim kirjastuse instagram: https://instagram.com/eluvaim.publishing.co

Algolemuse Facebook: https://www.facebook.com/algolemus