Kui me ei võta enda jaoks aega, siis me raiskame üksteise aega. See sõnum on korduvalt endast märku andnud, ent mina “orav rattal”, mul polnud aega seda tähele panna.
Kuni tänaseni... mil ma sukeldusin ja see oli mu senise elu kõige ohtlikumaid sukeldumisi üldse. Esiteks mõõdik ütles üles ja ma ei näinud palju mul balloonis tegelikult õhku jätkub, teiseks regulaator, mille kaudu hingatakse, hakkas täituma õhu asemel mereveega ja seda 15-20 m sügavusel, kus pole aega eksimusteks. Ilmselgelt oli mulle kasutada antud kõige räbalam sukeldumisvarustus üldse, mis polnud vist mitte kunagi hoolduses käinud. Ja kuigi tegelikult polnud asi midagi nii traagiline oli see äärmiselt ebameeldiv, häiriv ja igati elu haprust meelde tuletav kogemus.
Ma esitasin endale küsimuse, mille pagana pärast ma üldse sellise absurdsusega kaasa läksin ja ei valinud korralikku professionaalset sukeldumisklubi? Sain vastuseks, et ise olin tähelepanematu ja rumal. Ei keskendunud, süvenenud ega uurinud, kellega ennast seon. Ometi ma teadsin, et antud sukeldumisinstruktor on parajalt kahtlane ja ebaadekvaatne tüüp, kuid lasin ennast ära nõiduda nähtust ja kuuldust. Sõbrad ja sõprade sõbrad ju soovitasid, toredad inimesed käivad tema juures, inimene ise paistis muhe sell. Samal ajal ma seesmiselt teadsin, millega see lõppeda võib, aga ei, mul polnud enda jaoks aega, et iseendale selgeks teha, kas nähtu-kuuldu on ikka mulle parim valik.
Teine hiljutine näide leidis aset kodulehega. Jällegi sõbrad-tuttavad soovitasid tegijat ja kuna endal polnud aega süveneda, siis läksingi mugavalt sõprade soovitatud teed pidi. Tulemuseks oli kuuaega ebaprofessionaalset tööd, mis ei viinud kuhugi. Lõpuks tegin omale ise asja selgeks ja sama töö valmis kõigest mõne õhtuga ning boonusena leidsin veel sellise broneerimissüsteemi, millest ei osanud algselt unistadagi. Piinlik. Aga jällegi, miks ma siis ei vaadanud üksipulgi läbi antud ettevõtte tehtud töid ja käekirja. Oleks saanud taaskord kõigi aega kokku hoida ja mitte oma rahulolematusega teisele osapoolele pettumust valmistada.
Täpselt nii märkamatult see üksteisele pettumuste valmistamine käib. Me ei leia aega enda jaoks ehk me oleme pinnapealsed. Enda jaoks aja leidmine tähendab ainult seda, et on vaja selgeks teha, mida täpselt tahetakse ja kas teine osapool suudab sinu standardite järgi seda sulle pakkuda. Kui lihtsalt lahmida ja teha valikuid nähtu-kuuldu põhjal, siis lõpuks oleme ise õnnetud ja meie rahulolematus teeb ka teise osapoole õnnetuks.
Nähtu-kuuldu on kõige kõveram info üldse. Tuleb alati usaldada oma sisetunnet. Sinu sõbrad ja sõprade-sõbrad on kaugel sinu sisemisest kompassist, mis sind õigesse kohta peaks juhatama. Pealegi on inimestel nii erinev maitse, et siin ei ole küsimustki, et kas ikka tasub oma vaistu kuulata. Alati tasub. Ka minu meditatsioonid ei sobi kõigile, kuigi kellegi sõber või sõbranna võis sealt elumuutva kogemuse saada.
Ma ütlen, et kui mingi asi on juba kohe alguses sinu jaoks kahtlane, siis ongi see sinu jaoks kahtlane. See ei sobi sulle ja kõik. Enamusel meist on aga sisse kodeeritud võltsviisakus teha iga halva asja juures head nägu ja oodata, et äkki läheb paremaks. No ei lähe paremaks ja miks peaks üldse ootama, et midagi paremaks läheb kui kohe alguses ei ole seda sinu touchi seal juures ja kõik on vale. Tuleb katkestada, kõrvale astuda, iseendaga nõu pidada –enda jaoks aega võtta. Olen ka oma inimestele öelnud, et kui mõni tunneb, et näiteks minu meditatsioonis mõni energiatöövorm ei sobi, siis katkestagu.
Inimene, kes endast lugu peab, see leiab endale alati iseendaga nõupidamise aja, mitte ei kannata hambad ristis edasi. Mina pidasin endast täna nii palju lugu, et jätsin selle räbala sukeldumisvarustuse paati ja keeldusin järgmisest sukeldumisest. Milleks mulle midagi ebameeldivat kui siin elus on nii palju meeldivat. Ja kõik ei peagi kõigile meeldima, sest maitsed on erinevad. Küsimus on ainult selles, et kui palju me iseennast kuulata viitsime, et leida selgust, mis on see kõige õigem personaalne valik, millega lõimida, et lahendus oleks otsast lõpuni parim. Ja see sukeldumise teema tuli täna just nii asjakohase märguandena Kõiksuselt, sest sukeldumine ongi ju piltlikult süvenemine sellesse, mis on vee all, mitte sellesse, mis paistab meile ainult vee pealt. Ehk vaadata tasub alati esmalt sügavikku ja alles läbi sügaviku tuleb vaatada välja, kus ootavad meid ees juba selgemad otsuseid ja läbipaistvamad valikud.
Illustreerivaks pildiks valisin midagi meeldivat ehk ühe kunagise hetke, mil oli minu elu kõige ilusam sukeldumine.
Comments