See suure kõhuga pilt on tehtud neli päeva enne mu tütre ilmale tulekut ja võin öelda, et see oli mu elus üks kõige kaunim aeg.
Möödunud aasta maikuu kinkis palju päikeselisi rannapäevi. Käisime palju ujumas ja loodusest energiat ammutamas. Tundsin ennast kui kõige kaunim naine maa peal ja minu mees ütles mulle iga päev, et olen ilus oma suure kõhuga. Ma kogesin iga ihu rakuga, kuidas kannan oma lapse headust, puhtust ja rikkumata kaunist olemust.
Mu lapse Hing hoidis mind, et mina saaksin teda enda sees hästi hoida. Mul ei olnud kordagi süda paha, väsimust või hormoonide möllu ärrituse näol. Me käisime hoopis kaheksanda raseduskuuni jõutrennis hantleid ning kangi tõstmas ja lõbutsesime pikkadel jalutuskäikudel rabades ning metsades.
Mu laps õpetas mulle, et tuleb kuulata ainult iseennast ja oma keha, sest hea enesetunnetuse kaudu on iga naine suuteline aru saama, kuidas tema laps ennast ema kõhus tunneb ja siia ilma soovib saabuda.
Vahepeal kogu mu tunnetus ning suurepärane kontakt oma lapsega kadus, sest hakkasin kuulama kõikvõimalikke suuvoodreid ja nõuandjaid justnagu nemad oleksid kõige targemad maa peal, teades täpselt, kuidas lapsi kandma ja ilmale tooma PEAB! Tagajärjeks sain ma sellest sisemise segaduse ja suure stressi, kaotades üleliigse informatsiooni keskel kontakti enda ja oma lapsega.
Õnneks tegi lapse Hing mulle kiirelt selgeks, et kogu sünnitarkus, siia ilma saabumise valik ja emadus on juba naise sees olemas, mida ei saa keegi teine ega kolmas tulla meile õpetama ega näpuga ette näitama. Meil on vaja kuulata, kuidas meie laps meid juhendab.
Praegu kui mu tütreke alles esimesi sõnu õpib, loen ma tema sõnumeid ja tundeid “õhust”, silmist ning samamoodi läbi oma keha tunnetuse, mil kõik meie pikad jutud ja mõtteavaldused saavad räägitud.
See defineeribki minu jaoks emadust.Ema on see, kes avab täielikult ennast oma lapsele, et võtta vastu kogu tarkust, mida lapse Hingel talle anda on.
