Tädi tegi ai-ai! Ei, ma tegin sulle pai-pai!

Täna on lastekaitsepäev ja selle valguses jagan ma teiega lugu, mida olen pikalt endas hoidnud, sest pole vaimselt olnud valmis seda jagama. 

---

Kui sündis meie perre esimene laps, hakkasime mõtlema juba siis, et kui ta läheb tulevikus hoidu või lasteaeda peame tegema parima valiku, et tal oleks turvaline ja hea. 

Olin varasemalt kuulnud lasteaia vägivalla kohta õuduslugusid ja seda mitmeid kordi isegi spordiklubi riietusruumis, kus naised omavahel laste füüsilise väärkohtlemise lugusid lasteaia seinte vahelt arutasid. 

Me leidsime oma lapsele enda arvates suurepärase pisikese waldorfhoiu pealinnas, mille omanik paistis malbe ja helge, kes hõljus rõõmsalt ringi igal korral kui teda nägime. Hoiu valikul oli veenvaks argumendiks ka toitumine, et seda valmistati kohapeal ja tervislikuna. Tundus täiesti mõistlik oma laps sinna panna. 

Minu laps enne lastehoiuga alustamist 2,3 aastasena.

Meie laps oli hoidu mineku ajal veel kõne eelses faasis ega osanud kuigi palju rääkida. Aga ta hakkas meil karjuma, hüsteeritsema, märatsevalt käituma. Olukord muutus nii hulluks, et me abikaasaga mõtlesime, et viga on meis ja peame minema perenõustaja või lastepsühholoogi juurde, sest ei oska tõenäoliselt oma last õigesti kasvatada, sest olime ju esmakordsed lapsevanemad. 

Juba esimestel kordadel hoidu järgi minnes näitas laps käe peal, kuidas kasvataja tegi talle ai-ai. Selle peale hakkas kasvataja lapsest üle rääkima, kuidas ta tegi lapse käele hoopis pai-pai. Hiljem kuulsime, kuidas üks teine laps kirjeldas, et kasvataja tegi ta käele kraaps-kraaps. 

Kui laps hakkas lauseid moodustama ja rääkima, siis tekkis meil rannas ootamatu olukord. Ütlesime lapsele, et hakkame koju minema, mille peale laps joostes pani käe mu suu ette ja karjus: “Suu kinni!”  Sellist käitumist meie peres ei eksisteeri ja isegi lollides Maša multikates, kus väike plika jonnakalt käitub, ei esine taolist maneeri. 

Laps oli üldse igal korral kinnine ja endasse tõmbunud peale lasteaias käiku ega tahtnud oma päeva jagada ning pigem paistis frustreeritud ja vihane. Kodus oli ta alatasa pahas tujus, trampis jalaga vastu maad ja käratas kurja näoga iga tühisema asja peale: “Ma olen pahane!” Ta suhtles meiega enamasti karjudes ja röökides, mis pani meid arvama, et äkki tal on mõni vaimne häire ning peame professionaalset abi otsima, sest meie peres ei karjuta. 

Ühel hetkel mänguhoos kui lapsel oli hästi hea tuju, ta avanes ning hakkas meiega suhtlema. Laps kirjeldas ja näitas ilmekalt ette, kuidas lasteaiatädi on teda näkku ja pea piirkonda löönud, suud oma käega kinni katnud ja laste peale karjunud. Seda magamamineku ajal. 

Ma saan aru, et kasvataja ei oska oma emotsioone juhtida, aga enamus lapsi ei oska sõrmenipsust magama jääda!

Asjaolude ilmnedes nelja perekonnaga suheldes selgus, et kõik ühes hoius käinud lapsed kasutasid äravahetamiseni samu kõne- ja käitumismaneere. Lapsed olid peale hoidu kurjad ning endassetõmbunud ega soovinud oma päeva vanematega jagada. 

Seda kuuldes jooksis pilt kokku ja võtsime oma lapse päeva pealt sealt hoiust ära.

Me ei läinud politseisse, sest aasta varem oli viis või enam perekonda selle lastehoiu omanik-töötaja kohta tema kuritegudest juba protokolli vormistanud ja politseisse pöördunud, aga kriminaaluurimist ei algatatud või see lõpetati põhjusel, et polnud piisavalt tõendeid, kaameraid ja mida veel. Laste juttu ei võetud tõenditena, hoolimata, et neid intsidente oli kirjeldamas enam kui pool rühmatäit. 

Ma olin seda protokolli varem näinud, aga ma ei tahtnud uskuda, et see meeletult värvikas ja õudne kirjelduste jada vastab tõele. Ma tahtsin uskuda, et need vanemad kasvatavad oma lapsi vati sees ja dramatiseerivad asju üle. Ma isegi olen oma lastega pigem konkreetne kui ninnu-nännutaja. Ma kaitsesin isegi seda naist ja hoidsin tema poole, kuni ta muutus nii julgeks, et järjekord jõudis minu lapseni. 

Tänaseks on see hoid suletud, aga minu lapse psüühika on jäädavalt rikutud ja aastaid hiljem tegeleme veel tagajärgedega. 

Kui leidsime oma lapsele uue hoiu, siis esimese asjana imestas laps, et seal ei karjutagi? Tuli välja, et eelmises hoius oli lastega terve päev agressiivses toonis suheldud ning laps hakkas karjumist, käskivat kõneviisi ja negatiivset intonatsiooni normaalsuseks pidama. 

Ma küsisin mitmeid kordi oma lapselt, et miks ta meile varem ei rääkinud või miks ta tahtis sinna tagasi minna? Seepeale vastas ta, et seal olid talle tähtsad sõbrad. Pealegi ei adunud ta olukorda, et selline käitumine on väär kui ta seal maast madalast käinud oli.

Mu laps saab nüüd juba kuueseks ning me tuleme aeglaselt kuid järjepidevalt sellest olukorrast välja. Tean, et mitu teist last käivad juba aastaid lastepsühholoogide juures ja teraapiates taastumas. 

Ma ei ole valetaja!

See oli olukord, mida me keegi ei osanud ette näha. Me abikaasaga olime nii pimestatud, et ei tahtnud näha seda, mis toimus meie kõigi silme all hakates ennast oskamatuses süüdistama ning välja mõtlema illusiooni, et äkki  inimesed ikka dramatiseerivad oma lumehelbekestega asju üle. 

Ma olen juba kuulnud, kuidas see naine levitab informatsiooni, et ma tema kohta valetan, meil on endal peres suured probleemid (seda armastas ta öelda kõikide kaebajate perede kohta) ja ta pole milleski süüdi. Kuid vaadakem tõele näkku. Enne minu lapse juhtumit ilmus Eesti Ekspressis tema kohta vastava sisuline artikkel, mille ilmumise osas ma püüdsin seda naist isegi aidata ja endise meedia töötajana õpetada teda ajakirjanikega õigesti suhtlema. Artikli leiate siit, see on tasuline, aga lugege ise: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120063962/mis-toimus-pealinna-lastehoius-suletud-uste-taga-laste-sona-opetaja-sona-vastu-ta-tutistab-ja-napistab-meid-ei-ma-teen-pai

Ma võin käe südamele panna ja vanduda kõikide laste nimel, et ma ei ole valetaja, mu laps ei ole valetaja ja meil kellelegi ei ole mingit agendat selle isiku suhtes. See naine on pannud meie laste kallal toime halastamatuid kuritegusid, rikkunud jäädavalt paljude laste psüühika ning sisuliselt röövinud nende lapsepõlve. 

Roosad prillid muudavad punased lipud oranžiks

Ma mõistan, kuidas me kõik tahame mõelda ainult head, aga usaldage esimest sisetunnet isegi kui see tundub liialdamisena. Sageli punased lipud muutuvad läbi roosade prillide oranžiks, mil halbade asjade lumepall läheb veerema.

Selle loo mõte on teile kõikidele meelde tuletada järgnevat:

• Ärge usaldage oma lastega mitte kedagi!

• Jälgige pidevalt muutusi oma lapse käitumises.

• Püüdke võimalikult palju kirjeldusi saada oma lapselt päeva kohta. 

• Suhelge teiste lapsevanematega.

• Kui midagi on valesti, siis ärge mõelge, et dramatiseerite asju üle, vaid hakake seda kohe uurima. 

• Seiske oma lapse eest isegi siis kui terve maailm pöördub teie vastu. 

• Teie olete oma lapse lapsepõlv. Vastutage selle eest.

• Teie laps ei pruugi kuulta sind või kasvatajat, aga ta jälgib kõike ja omandab seeläbi käitumismaneere. 

Olen kuulnud noortelt kasvatajatelt lugusid, mida nad on oma töös näinud:

• On kasvatajad, kes panevad lapsi peegli ette nutma, et neid häbistada sellega.

• On kasvatajaid, kes viivad lapsi eraldi ruumi, vahel isegi pimedasse ruumi ja jätavad neid sinna nutma.

• On kasvatajaid, kes ähvardavad lõuna une ajal võtta lapselt ära luti või kaisuka kui viimane kohe magama ei jää. 

• On kasvatajaid, kes halvustavad ja häbistavad lapsi neid teistega võrreldes. 

Kallid lapsevanemad, laste nimel ma palun teid, et ärge usaldage mitte kedagi. Hoidke alati oma lastel kullipilk peal. Laste väärkohtlemine lasteasutustes on pigem normaalsus kui erand. Mind ei huvita, kes selle artikli peale marru lähevad, aga minu postkastis on piisavalt kirju ja kirjeldusi, mida lastega lapsevanemate selja taga tehakse. 

Te olete õnnega koos kui teie last hoius või lasteaias inimväärikalt ja südamlikult koheldakse. Hinnake neid kasvatajaid kõrgelt ja pidage neid meeles mõne kingitusega. Inimesed, kes meie lapsi inimlikult kasvatavad ja hästi kohtlevad on meie eludes ühed kõige olulisemad!

llona Karula

Leiad mu raamatud siit www.algolemusshop.com

Minu koduleht on siin: www.algolemus.com

Algolemuse instagram: https://www.instagram.com/algolemus/

Eluvaim kirjastuse instagram: https://instagram.com/eluvaim.publishing.co

Algolemuse Facebook: https://www.facebook.com/algolemus