Edu võti peitub alati heades suhetes ja kohanemise oskuses. Sealjuures ei tähenda heade suhete loomine erapooletust ega kõigile meeldimist.
Erapooletus on hirmuenergia väljendus olla kellegi poolel ning erapooletuse valivad üldjuhul need, kellel pole tohtinud lapsepõlves olla oma arvamust. Suurest hirmust oma arvamuse ees on nad otsustanud olla mitte kellegi poolt, lootuses, et see aitab neil lahkhelide ja tülideta oma elu ära elada. Tegelikkuses tähendab see oma tunnete allasurumist, mis ei lase inimesel kunagi ennast rahuloleva ja täiuslikuna tunda, sest tema sees kasvatab ennast hoopis allasurutud viha, mis paneb inimese käituma enesele teadmata ignorantselt ja õelalt.
Ma ei tea õelamaid inimesi, kui on erapooletud inimesed, sest poole on nad valinud salaja enda sees, kuid välja nad seda ei näita, vaid teesklevad mõlema poole ees võltsvagadust, olles silmakirjalikkuse etalonid.
Visates mündiga kulli ja kirja on inimene alati kas rahulolev, sest münt kukkus talle sobivale poolele, või on ta rahulolematu, sest lootis näha mündi teist poolt. Puhas ja sõltumatu erapooletus on midagi harva esinevat ja sagedamini on see meie ühiskonnas hoopis midagi fiktsiooni laadset kui tahetakse oma halba peita hea inimese maski taha.
Erapooletus kui nähtus on pigem huvi puudus. Seni, kuni on inimesel huvi ei ole ta erapooletu.