Kas olete mõelnud, miks on Buddha kujutatud alati sellise peakattega nagu see on. Miks on need samad tornikesed igas kultuuriruumis ja religioonis erineva nurga alt sümboolikana esindatud. Mina näen selles ainult üht. Buddhal on peas sümboolselt käbi, mis tähendab, et KÄBINÄÄRE on ikka üks väga tähtis organ, mis meie kõigi peades kahe ajupoolkera vahel olemas on, aga millega me midagi asjalikku peale ei suuda hakata. Läbi käibinäärme liigub energia ja vastavalt energiale kogeme teadvusseisundeid.
Buddha oma algsel kujul on puhas, sõltumatu ja mõjutusteta. Ta ei nimetanud ennast kordagi Jumala pojaks, nagu kõik teised sulased seda teha on armastanud. Buddha lihtsalt oli. Tavaline inimene, kes oli “ärkvel”, virgunud, kirgastunud olekus. Virgunud olek tähendab Kõiksust, mil sa pole mitte midagi, aga samal ajal oled sa kõik –täielikus mõistmises kõigi ja kõigega. Virgunud oled sa tänu iseendale, mitte maagilisele puudutusele ega võlukepikesele (kuigi ka see on võimalik). Ja kuna Buddha oli tavaline inimene nagu kõik meie siin oleme, siis läbi oma käbinäärme kasutamise ta sinna jõudiski kuhu ta jõudma pidi.
Kuigi Budism praegu on üks kõige rahu toovamaid religiooniõpetusi ei ole sel algsel kujul mingisugust pistmist religiooniga. Budism on kogemustel baseeruv õpetus ehk elustiil: elan ise ja lasen teistel elada, pole õiget ega valet vastust, igaüks võib uskuda mida tahab ja millesse tahab jne. Religioon on Buddha ümber ehitatud illusioon ja kui ma päris ausalt oma arvamust avaldan, siis ei meeldi mulle see muinasjutt ja mütoloogiad seal ümber, mis on hiljem juurde tulnud. Kui tutvuda sümboolikaga ei teki kahtlustki, et Buddha õpetused on ümber kaaperdatud erinevate maaväliste poolt, mille agressiivset sümboolikat on kõik templid täis, et Buddha energiaga inimesi kokku meelitada ja nende energiat varastada.
