Mina ja kanaldamine


Eile meditatsioonis küsis üks inimene, et kust ma võtan oma spetsiifilisi meditatsiooni taotlusi ja kontseptsioonilist ülesehitust, mille peale ma vastasin, et kanaldan.


Kanaldamist on mitut laadi, teadlik ja ebateadlik, ohutu ja kahjustav.

Ohutuks kanaldamiseks pean seda kui valime teadlikult ise oma allikad. Ohtlikuks kanaldamiseks pean seda kui meid valitakse välja, sõidetakse kanalisse sisse ja hakatakse infot vägisi läbi suruma (siis tavaliselt inimene patrab segast juttu silmad tagurpidi peas).

Aga mitte sellest ma ei tahtnud kirjutada... Ma jagan teiega hoopis sissejuhatust oma värskelt ilmunud neljandast raamatust "Hingesõnumid", kus seletan laiemale ringile, mida see kanaldamine endast kujutab ja kuidas info minuni jõuab.



Pildistas Penelope Russak Photography by Penelope


Kord kui rääkisime ühes seltskonnas kirglikult kanaldamisest, juhtus meie jutuajamist pealt kuulama üks noormees, kes polnud sellest teemast midagi kuulnud ning küsis tõsimeeli, et mis kanadest ja kanalast me räägime ning kas keegi meist töötab kuskil linnuvabrikus. See omakorda meenutas mulle situatsioonikoomikat ühe veganiga, kes ükskord ettekandja käest küsis, et kas neil vegan varianti ka menüüs on, mille peale talle toodi lauale veekann ehk ettekandja sai aru, et tahetakse kannuga vett.

Nii et ma ei eelda, et kõik, kelle kätte mu "Hingesõnumite" raamat teadlikult või ju- huse tahtel satub, peaksid teadma, mida tähendab kanaldamine.

Kõik minu metoodikad, energiatöö kontseptsioonid, meditatsioonid, raamatud, blogipostitused ja hingesõnumid on kirja pandud kanaldamise teel, mis lihtsustatult tähendab „pilvest” info alla laadimist ja selle sobivasse vormi tõlgendamist. Seega, kanaldamine ei tähenda kanalas kanadega suhtlemist, vaid seda, et ma kasutan kanalit, mille kaudu informatsioon liigub väljastpoolt füüsilise reaalsuse piire siia reaalsusesse ning mina vahendajana panen selle õigete sõnade ning teadliku lauseehitusega lugejatele arusaadavasse vormi.

Sageli peetakse kanaldamist eriliseks oskuseks või psüühiliseks ülivõimeks, nagu näiteks selgeltnägemine. Aga kaugel sellest! Kõik inimesed on ühtaegu nii kanalid kui ka kanaldajad, küsimus on lihtsalt selles, kui puhtad ja teadlikud kanalid me oleme ja kui tundlik on vastuvõtja meel, et osata informatsiooni lugeda teadlikult sealt, kus seda häälega välja ei öelda ega meie silmadele ei näidata. Kanaldamine on kõigest informatsiooni vastuvõtmise oskus peenenergiate tasandilt. Selgeltnägemine, -tundmine, -teadmine ja -tajumine ning kõik ülejäänud ülemeelelised aistingud on juba tõlgendamise erivõimed.

„Nähtamatu” info vastuvõtmist, selle vaatlemist ja lugemist on võimalik harrastada absoluutselt igal ajal ja igal pool. Oletame, et ruumis saab mingil kindlal eesmärgil kokku grupp inimesi, näiteks kogunetakse meditatsiooniks. Hetkega tekib sellest grupist „nähtamatu” ühisväli, mis pulbitseb eelkõige sellest informatsioonist, mis kõiki kokkutulnuid ühendab ja liidab. Nüüd on võimalik alla laadida väga konkreetset infot selle kohta, mis neid inimesi ühiselt puudutab ja samaaegselt päevakorras on. Seetõttu imestatakse minu meditatsioonides sageli, et ma räägin täpselt nendel teemadel, mille kohta mõnikümmend inimest on soovinud vastuseid saada. Lisaks inimese infoväljale ja meid ümbritsevatele ühisväljadele kanaldan ma peamiselt Kõiksusest, inimese Teadlikult Olemuselt ja Algolemusest, mis on teadvuse kõige algelisem projektsioonidevaba olemus. Minu kanaldused realiseeruvad sageli läbi automaatse tekstide kirjutamise, mis tähendab, et ma ei mõtle, mida kirjutada, vaid tean kohe, millest ja kuidas kirjutada.

Sama on etteloetava informatsiooniga. Ma ei valmista kunagi ühtegi loengut ette, vaid avan oma kanali ning ühendun vastava infoväljaga, mida osalejatel on sel hetkel kõige enam vaja teada ning ma räägin sellest ladusalt ja ilma mõttepausideta. Läbi kanalduse saabuvad mulle ka vastused küsimustele ning teinekord on mulle eneselegi üllatuseks, et ma millestki just niimoodi arvan. Küll aga on mul raskusi esinenud tavapärasel suhtlemisel. Siis olen sageli jäänud mõne vastuse võlgu või ei oska kohe midagi sobilikku öelda. Tõtt-öelda olen argielus üsnagi vaikne inimene, kelle sõnade limiit on pidevalt täis.

Enamikus intervjuudes pole ma suutnud nii ladusalt kõneleda, nagu ma teen seda suure auditooriumi ees loomulikult ja orgaaniliselt. Siis läheb keel kuidagi sõlme ja mõte jookseb kinni. Sest ma pole kanalis, vaid tavateadvuse juures ega tegele teadliku info allalaadimisega.

Meditatsioonides juhtub samamoodi. Kui ma inimestele juhendatud meditatsiooni ette loen, siis voolab kõik hoogsalt ja iseenesest. Aga kui meditatsioon läbi saab ja osalejad küsivad, et palun korda mõnda mõtet või taotlust, siis ei mäleta ma sellest enam suurt midagi, kui olen kanalist väljas. Aga kui lähen tagasi kanalisse, siis võin ette vuristada kõik vastused ja täpselt sama meditatsiooni eksimatult uuesti, sest minu praktikad asuvad samamoodi pilves, kust tuleb need kasutamiseks lihtsalt alla laadida.


Oma raamatuid kätte võttes loen ma ka ise neid teinekord nii, nagu kuuleksin mõningaid mõtteid esmakordselt. Sest need on kanaldatud väljaspool tavateadvuse seisundit.

Kanaldatud info ei pea olema sugugi midagi müstilist, maagilist ega ulmevaldkonda kuuluvat. Kanaldada võib kasvõi seda, millisesse restorani õhtul sööma minna, millist töökohta valida, mida selga panna või millises kaubanduskeskuses on kõige vähem rahvast kohal ja seetõttu kõige mugavam oste sooritada. Info on kogu aeg meie ümber, meie sees ja meie ees ning seda tuleb osata teadlikult lugeda. Absoluutselt iga inimest, koos viibivat gruppi, paika, kohta, ruumi, kuni füüsiliste esemeteni välja, on võimalik nähtamatu info pinnalt lugeda. Kui olin teismeline, siis oli see minu meelistegevus ja põhiline ajaveetmise viis. Paljud mu sõbrad ja täiskasvanud ei jõudnud ära imestada, et kuidas ma suudan tundide viisi lihtsalt ühe koha peal istuda ja „mitte midagi” teha. Mõnes igavas seltskonnas võisin ma terve õhtu vaikida ja lasta oma kaaslasel otsustada isegi selle üle, kas ma joon punast või valget veini, sest viibisin oma teadvusega teises maailmas ning lugesin inimesi kui avatud raamatuid. Siinkohal küsib nii mõnigi, et kas kõrvalisi isikuid tohib sellisel moel lugeda. Aus vastus on, et ei tohi, aga see kehtib selgeltnägemise puhul, kui minnakse midagi väga spetsiifilist teise kohta otsima. Seni, kuni infoväli on avalik, on see kõigile lugemiseks avatud ja see ei ole keelatud.

Hingesõnumite raamat on sündinud elust enesest. Nii minu, mu sõprade ja tuttavate kui ka klientide kogemustest. Näiteks kui on päevakorda kerkinud mõni sündmus või teema, siis olen läinud kanalisse ning laadinud alla konkreetsema sõnumi, mida Kõiksusel on selle kohta öelda. Neid sõnumeid on kogunenud tuhandeid, aga valisin välja kena ümmarguse numbri 365, et igaks päevaks oleks midagi võtta.



Pildistas Penelope Russak


Hingesõnumid on praktilised ja argipäevased sõnumid hingele, peegeldades meie silmadele seda, mis kellegi alateadvuses parasjagu aktuaalne on. Seega kõneleb raamat sellega, kes hoiab seda enda käes. Lugeja saab valida raamatust välja täpselt sellise vibratsiooniga sõnumeid, millel ta ise parasjagu vibreerib. Kas pole mitte lõbus mäng? Miks mitte mängida raamatuga... Selle raamatu lugemine võib olla puhas meelelahutus, meele lahustus, vastuste otsimine või märkide leidmine lugeja enda tarbeks tema hinge kulgemise teel. Sõnumist tasub võtta teadmiseks ainult see osa, mis sind kõnetab, puudutab ja hinge helisema jääb.


Leiad raamatu minu uuest mugavast e-poest www.algolemusshop.com ja kõikidest suurematest raamatupoodidest üle Eesti.


Ilona Karula

685 views

Recent Posts

See All

KANALDUS

Sõnum Kõiksuselt: "Kas oled tähele pannud, et viimasel ajal kui sa teed plaane ja visualiseerid midagi ette, siis reaalsus kulmineerub hoopis teistpidiseks, millekski, mida sa ei oleks osanud oodata,

Iseseisvumisest

Kõiksus kõneleb iseseisvumisest: /Hetkest, mil jäädakse oma sisemisele hingetundele kindlaks algab iseseisvumine. Pildistas Kadri Lehtla Iseseisvumiseks vali tee, millel saab avalduda sinu sisemine ta

© 2020 by Ilona Karula