Maoaasta finiš

Ilusat alanud nädalat kõigile.

Jaanuari lõppemine toob kaasa viimased maoaasta “üllatused”, mis ei aja teid enam nutma, vaid panevad naerma, sest tõmbavad kihte maha neilt, kes on püüdnud teile etendada kedagi, kes nad tegelikult ei ole. Teile hakkavad meenuma olukorrad, mil keegi rääkis kunagi üht, aga nüüd väidab teist ning kogu lugu muutub vasturääkivaks ning ebausaldusväärseks, mille taga peidab end muu agenda kui väärtuse pakkumine suhtesse /sõprusesse /teenusesse /ärisse.

Samuti tekib teil parem mõistmine, miks elu on teid teatud inimestest ja seltskondadest eemale hoidnud ehk pole andnud võimalust luua läbikäimisi “tere” tutvusest kaugemale.

Mõnede inimeste puhul, kes teile mõnda aega väga sümpatiseerisid, võite ootamatult avastada, kuidas nad tunduvad teile praegusel hetkel tülgastavad. Nad meeldisid teile, sest te ise asusite tollel hetkel madalas kohas, kust olete väga kaugele kõrgele vahepeal lendu tõusnud. Ja nüüd, mil tõusite lendu näete te maailma ja inimesi palju avarama intellekti kaudu.

Te näete selgelt, milliste nõrkuste küüsis te vaevlesite vahepeal ja kui tugevaks te olete saanud nüüd. Ja te olete kaugele eest ära läinud kõige selle eest, mida te kunagi taga ajasite, imeltusväärseks või karismaatiliselt ligitõmbavaks pidasite. Teie soovid on muutunud. Te ei taha enam vana, sest te ise olete uus.

Kätte on jõudmas tõepoolest maoaasta finiši joon ja pikk maraton saab läbi. Koos sellega tulevad nähtavale tõed, milleks kogu jama vajalik oli. Paljudele saab läbi 5 aasta tsükkel: "Õppida ennast armastama, väärtustama, hindama." Ja sellega koos saabub aeg nautida oma edu, väärikust, edasiminekuid ja tõusu kõrgemale kui on seda kellegi hinnangud.

On aeg päriselt puhata, taastuda ja sisemisi kokkuvõtteid teha enne uue hoogsa tulehobuse aasta algust. Ja sisemiste kokkuvõtete kõrval lubada endal ka naerda: "Mis mul ometi vahepeal viga oli? Kuhu mu standardid kadusid? Kas need läksid ajutisele puhkusereisile koos eneseväärikusega?

Ausalt, millal täpselt tundus hea mõte ignoreerida punaseid lippe, mis lehvisid nagu jaanipäeva lõke? Millal muutus "ma tean, mida ma väärin” märkamatult lauseks “äkki ikka ma kujutan ette..."

Mõnikord peab inimene iseendast korraks mööda minema, et aru saada, kust ta tegelikult läbi käia ei kavatse enam mitte kunagi.

Nii et nüüd puhkus, taastumine. Standardite tagasikutsumine kadunute nimekirjast. Ja uude aastasse mitte tulehobuse seljas tormates, vaid selge pilguga.

Ilona Karula

Leiad Eluvaim kirjastuse raamatud siit www.algolemusshop.com

Minu koduleht on siin: www.algolemus.com

Algolemuse instagram: https://www.instagram.com/algolemus/

Eluvaim kirjastuse instagram: https://instagram.com/eluvaim.publishing.co

Algolemuse Facebook: https://www.facebook.com/algolemus

Pildi autor Vivian Ainsalu