Kanaldus
Ilusat alanud nädalat kõigile.
Kollektiivseks teemaks on rutiinide murdmine. Muidugi kui selleks soovi ja tunnet on.
Jagan enda kogemust.
Küsisin ühtedelt oma tuttavatelt, kas nad seeni söövad. “Jah, muidugi. Me jumaldame neid.” Ütlesin: “Suurepärane, järgmisel korral valmistan meie pere lemmikut Jaapani suppi ramenit.” “Ei-ei. Palun ei,” kostus teiselt poolt lauda. “Me ei taha süüa midagi, mida me ei tunne.”
Samal ajal küsivad nad minult pidevalt nõu, kuidas rutiini murda ja oma elu muuta. Tahad muuta elu, aga suppi ei julge proovida?
Kui su laual on ainult sool, pipar ja toidud, mida oled viimased kakskümmend aastat söönud, siis sulle meeldib su elu ja võibolla ei olegi vaja seda muuta.
Mõnele sobib, kui ta teab juba esmaspäeval, milline tuleb tema järgmine pühapäev. Samad käigud, samad jutud, samad toidud, samad soovid, mille nimel ta midagi ette ei võta. Mõni nimetab seda stabiilsuseks, teine tüdimuseks. Oleneb, kui väga sulle meeldib elu, mida sa kordad.
Kui rutiin hoiab sind vormis, siis on see suurepärane. Aga kui see sind tüütab, tasub endalt küsida, miks sa midagi uut proovida ei taha.
Alanud nädal sunnib endalt küsima, miks ma kordan ennast asjades, mis tegelikult loovad paigalseisu ja tekitavad tüdimust?
Kui sulle sobib su elu, siis naudi seda. Aga kui oled kümme aastat rääkinud, et tahad midagi muud, siis võiks su päevakava sellest lõpuks ka puudutatud saada.
Ilona Karula
Comments