Täna on olnud väga mõnus loominguline päev, et kanaldusena tulevad lausa luuleread. Jagan siia ka mõnda, mis kiirelt voolas.
/Magus lääge nägu ees, alla neelav süda ja leplik meel, need hoiavadki sind liikumatult ankrus valel teel, kus sa ei liigu edasi ega tagasi, vaid asud rahulolematuse keskel pideva ebamugavuse sees.
Sa tõmba oma silmakirjalikkuse mask eest ja vaata hirmule otsa saada pahandada. Püüa hoida meeles, et ainult enda vastu aus olles ei saa sa rohkem alandada.
Edasi liikumine ja suuremad muutused saavad alguse sealt, kus õpid vaatama iseennast pealt. Siis näed sa läbi oma enese reeturlikud vead, hülgad variseri rolli ja asud teele, millel on teeskluseta hea./
Ühe lausega on kogu sõnumi mõte, et enne ei liigu keegi oma eluga õigesse suunda kuni ei olda enese vastu aus. Tundub, et praegu on üleüldiselt alanud selline suurem aususe, hingelise analüüsi ja sisemiste dialoogide periood.