Kanaldus

Elu ei ole raske. Inimesed ise muudavad suhetega oma elu raskeks. Maailmas on küllalt inimesi, võimalusi ja kirgastavaid kogemusi, millega mitte muuta oma elu raskeks. Kõlab nagu klišee, aga vaid raskusi maha jättes saame muutuda kergemaks ja tõusta kõrgemale, et välja sirutada oma tiivad, mis sind kannavad ja elus edasi viivad.

Ei pea kõigiga suhtlema ja kõike avasüli vastu võtma suures “arenemise” usus ja “õppetundide” entusiasmis.

On lugupidavad ja lugupidamatud suhted. Kui inimene on enese suhtes lugupidav, siis valib ta ka lugupidavad suhted. Kes endast lugu ei pea, sellest ei pea lugu ka teised. Mõni on nagu jalamatt, kelle peal poriseid saapaid trambitakse, ja seni, kuni inimene seda endaga teha laseb, jääbki ta pori pühkimise vaibaks teiste talla all.

Korduv muster ja nõiaring!

Inimesed ei lõpe maailmast otsa, aga inimese elu on üürike ja pole mõtet seda valede suhete peale raisata ja lasta endal kannatada ning oma närve ja tervist rikkuda. Seda enam, et paljud haigused saavad alguse emotsioonidest. Kõigepealt kannatab hing. Kui hing saab täis ja enam välja ei kannata, siis hakkab kannatama keha, mis haigestub kiirelt, kui hinge vibratsioonid kehas vaibuvad.

Seetõttu olen ma otsustanud panustada ainult nendesse suhetesse, milles ma näen, et me vastastikku üksteist täiendame, teineteist tunnistame ja tunnustame, oma nõrkusi tervendame ja suhete nimel koostööd teeme. Siia sobib üks vahva ingliskeelne tsitaat: “Real queens fix each other's crowns” – tõelised kuningannad parandavad teineteise kroone.

Mul on üks igipõline sõbranna, kellega aastatepikkuse sõpruse vältel on ette tulnud suuremaid ja väiksemaid konflikte, oleme ka hingepõhjani solvunud olnud, nii et pole teineteisega kuude kaupa rääkinud. Küll aga hoiame mõlemad seda suhet nagu silmatera, sest igal kohtumisel saame vastastikku targemaks ja kasvame sisemiselt teineteise peegelduse pealt. Selles suhtes me oleme kui väärikad kuningannad, kes parandavad häbenemata teineteise kroone! Ükskõik kui teravalt me teineteisele midagi öelnud oleme, ei ole kumbki meist iial kasutanud kellegi vastu tema nõrkusi. See on nagu kirjutamata reegel, millest ei räägita, aga mida väärikas ja lugupidav inimene alati järgib.

Seetõttu ongi suhtel ja “suhtel” väga suur vahe. Ühtesid suhteid kannab väärikus, teisi suhteid väärikuse puudumine. Lõpuks tõmbab meid ikka nende poole, kellega me ise kõige sarnasemad oleme. Püsime sellistes suhtes kui väärikad me ise parasjagu oleme. Kui suhtel puudub tervenemise perspektiiv, siis tasub sellest ehk mõneks ajaks välja astuda.

Ilona Karula /www.algolemus.com/

Loe edasi Ilona Karula raamatust "TÄHEINIMESED," mille leiad suurematest raamatupoodidest (Apollo/ Rahva raamat) üle Eesti ja autori e-poest www.algolemus.com/shop