Mulle on alati huvi pakkunud, miks jõule tähistatakse ja mida arvatakse jõulude tähendusest. Olles vahel kelleltki küsinud olen vastuseks olen saanud: “Sest nii on kombeks. Jõulud ju.”
Vaatame jõulude olemust veidi lähemalt ja mõistatame teemal, miks nii palju negatiivset energiat just sellel ajal produtseeritakse.
See on aeg aastast, mis osade jaoks oodatuim, teiste jaoks vihatuim, kuid tähistavad seda ju kõik, tuimalt, ennast ogaraks söönud ja joonud, kalapilk ees. Ja kuigi jõulud peaksid olema rahu ja rõõmu aeg juhib selle taustafooni negatiivne alatoon.
Sellel ajal aastast sooritatakse kõige enam enesetappe, esineb suurel määral lähisuhte vägivalda, tarbitakse palju alkoholi, on kõige stressirohkem aeg, võetakse võlgu, elatakse üle oma võimete, satutakse liigsöömise ja joomise tõttu haiglaravile või ebameeldiva enesetunde küüsi, ollakse rahulolematud sugulastega taas kohtumise üle, muretsetakse teiste inimeste arvamuse pärast, solvutakse, ei leita üksmeelt kingituste või sellele kuluva summa osas, muututakse demonstratiivseks ja provokatiivseks jne. Muidu täiesti asjalikud inimesed moonduvad kellekski võõraks, kes nad südames tegelikult ei ole.
Ja siis kui kingid on avatud, end pildituks söödud ja joodud, saabub “jõulurahu”, loe jõulukooma, millal inimene on pingelangusest nii väsinud ja vaikne, et ainult tundetuks õgitud mao oigeid võib veel kuulda.
Miks me seda teeme?
Aus vastus on, sest nii on kombeks!
Tublimad veavad end ka kirikusse, küll kord aastas, aga patud ja palged saavad “puhtaks”. Sealjuures eestlased, kellest 70,69 % on mittereligioossed või usuliselt määratlemata on aga ühed usinamad jõulutraditsioonide järgijad.
Oleme nagu surnud kalad, kes ujuvad vooluga kaasa. Teeme nii nagu “Suur vend” ütleb-otsustab, aga ärme oma peaga mõtle ega oma südamega tunne. Noh, nagu meil läks nüüd rändeleppega ja veel hiljuti GMO-ga, kuigi maheriigina ennast uhkelt reklaamime. Natuke veel ja varsti saame DNA tasandil ka 5G “võlusid” tunda.
Kokkuvõttes kõik need kombed, tahtmised ja kvoodid, mis ei ole algupäraselt meie omad, saavad ennast sisse istutada ainult tänu vähesele teadlikkusele. Adumata, et seni, kuni leidub tarbijaid, leidub pooldajaid. See on nagu metsloomade tsirkuse efekt, kus käiakse naiivselt piinatud ja vaevatud loomadele plaksutamas, kuni seda lõbu jätkub.
Jõulud on eriline aeg selles suhtes, et tegemist on ühe silmakirjalikuma ajaga aastast.
See on aeg, mil toimuvad kõikvõimalikud annetuskampaaniad, nagu teisel ajal ei peaks endast nõrgemaid aitama. See on aeg, mil tapetakse ja tarbitakse kõige enam loomi, kuigi peaks olema rahu ja armastuse aeg. Tekitatakse enim prügi ja suuri ökoloogilisi jalajälgi. Sel ajal hiilgab võltsvagadus ja näiv pühadus, millel pole tegeliku reaalsusega mingit pistmist. Kõige selle juures teadvustamata, mis need jõulud üldse on, miks neid tähistatakse ja kust need alguse on saanud.
Jõuludega tähistatakse Jeesus Kristuse sünnipäeva.
Kui paljud meist tähistavad Jeesus Kristuse sünnipäeva? On meil Jeesuse pilt seinal?
Saturni pühad ehk saturnaalid
Erinevad katolikud entsüklopeediallikad väidavad, et 25. detsember valiti Jeesuse sünnipäevaks alles sadu aastaid pärast tema surma. Miks? Sest, paljude ajaloolaste arvates on tähistasid sel ajaperioodil paganad oma pühasid.
”The Encyclopedia Americana” kirjutab, et sel ajal toimusid Vana-Rooma saturnaalid (püha, mis oli pühendatud Saturnusele, viljasaagi jumalale, ja päikese võimsuse tugevnemisele).” Saturnaale iseloomustas üldiselt liiderdamine ning ohjeldamatu ja käratsev pidutsemine. Sedasama võib paljudes paikades jõulude ajal täheldada tänapäeval.
Saturn oli olnud Rooma peajumal, päike ehk nende “valguse” tooja. Rooma linna nimetati algselt Saturni linnaks ehk Saturniaks. Mitmetes okultismisõnastikes seostatakse Saturni Luciferi ja kurjusega.
Saturnaalid kestsid nädala enne talvist pööripäeva, mil ehiti kodusid, kaunistati kuuski, tehti kingitusi, toodi kõikjal ohvriande.
Punane jõuluvana kostüüm oli aga verine Saturnile ohverdamise rüü, mida tänapäeval kannab Santa, kuid mille sõna tuleneb Satan anagrammist.
Saturni kui jumalat kujutatakse inimmõistusele lahti tõlgentatavalt valge habemega mehena, kes istub pilve peal või kes on Saturnaalide ajal meile jõuluvanaks.
Mida tähendavad Christmas ja Yule?
Sõna “Christmas” tuleneb sõnadest “mass”, “maesse”, “missa”, mis erinevates religioonisõnastikes tähendab “ohverdus-surma”. Ehk otsetõlkes tähendab “Christmas” Kristuse surma. Seega kui soovime “Merry Christmas!” või “Happy Christmas” siis otsetõlkes me soovime “Head Kristuse surma.”
Sõna “mass” tähendab ka rangelt katoliiklast, andes mõista, et tegemist on katoliiklaste pühaga. Catholic Entsyclopedias on selgelt kirjas, et “Mass” tähendab ka ülimat ohverdust, mil Jumalale tuuakse väärilisi ohvriande. Seega “Christmas” sisu võib lahti tõlgenada kui Jeesus Kristuse tseremoniaalset ohverdamist kord aastas, millele järgneb tema liha söömine ja vere joomine ehk prassiv ja ohjeldamatu pidutsemine.
Kui Christmasiga soovitake head Kristuse surma, siis on kaheldav, et Jeesus 25. detsembril sündis ja et selle negatiivse taustafooni keskel üldse midagi pühalikku võib olla.
Jõulud ise tulenevad sõnast “Yule” või “Yuletide”, mis algselt pärineb Mesopotaamiast ja mis tähendas “Lapse päeva”. Sellele eelnenud õhtul sündis Babüloonia jumalanna Semiramise poeg Tammuz, kes olevat olnud hoopiski Saturni reinkarnatsioon. Satrun on seevastu tumedate jõudude Päike, ehk "valgus" tõuseb uuesti.
Seega on mul tunne, et meie kõigiga on tehtud hoopis head tööd panna maailm Saatanat kummardama ja negatiivset energiat tootma.
Mis meil eestlastel, juurtega maausulistel, on mingit pistmist kiriklike pühadega?
Meie põliseks pühaks on talvine pööripäev, 21.-22. detsembril, millal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral pikim päev ja lühim öö.
Vanadel eestlastel olid selleks ajaks kõik välitööd lõpetatud ja mindi üle rahulikumale talvetempole, mil keskenduti rohkem hingestatud meeleolule, mitte trallitamisele. Mindi metsa, nauditi loodust, suheldi maa ja loodusvaimudega, kummardati puid ja tänati emakest Maad aasta jooksul jagatud andide eest.
Tänulikkus ja hingestatus, kus sa nüüd oled?
Armas inimene.
Tegelikult sa ei pea võtma osa millestki, mida sa tunned, et ei tule siiralt sinu seest. Sa ei pea tegema kingitusi kui sa ei taha ja sa ei pea tervet suguseltsi läbi sõitma kui sa ei jaksa.
Sa ei pea ennast, oma aega ja hingerahu ohverdama, sest nii on kombeks.