top of page

Imetlus vs. väärtus

Imetlus on see, kui keegi vaatab sind nagu oleksid päikeseloojang Instagrami filtriga. Lummavalt ilus, kauge ja perfektne, mille iga detail on viimseni lihvitud. Väärtustamine aga on see, kui sa oled hinnatud ka siis, kui filter puudub, oma loomulikus valguses, ja kellegi meelest ongi see parim osa sinust.


ree

Imetleja tahab pilti, väärtustaja tahab inimest. Imetlus kestab seni, kuni valgus on õige, ent väärtustamine kestab ka siis, kui valgus muutub. Imetlus on lärmakas "vau!", väärtustamine on vaikne "ma näen sind". Ja kui aus olla, siis esimest saab odavalt, teist peab välja teenima. Aga siingi on oma konks.


Inimene, kes ennast ei väärtusta peab oma väärtuse välja teenima läbi selle, et õpib ennast ise väärtustama. Inimene, kes ennast juba väärtustab ei pea midagi enam välja teenima, sest ta on teadlik oma väärtusest.

Kui hakatakse oma väärtust välja teenima läbi teiste, neile midagi tõestades, siis on tegemist võiduks maskeerunud kaotusega. Püüdlikkus olla kellegi silmis väärtuslik on enese mitte väärtustamine, sest teiste meele heaks enda paremaks tegemine on enese reetmine.


Enese väärtustamise esimene samm algab sellest, et sa ei vali enam inimesi, suhteid, kohti, seltskondi, ühendusi, sidemeid jne., kus sind ei väärtustata või kus sinu väärtust määratletakse läbi kasu saamise, staatuse, positsiooni.


Inimest, kes on teadlik oma väärtusest ei huvita kellegi töökoht, positsioon, edu, saavutused, nimetused ja tiitlid. Kui sa ennast väärtustad, siis sind huvitab soe süda, heatahtlik meel, hingestatud siirus ja vahetu rõõm. Ja selle järgi sa valid enda ümber suhted, kellega lävida ning koos midagi luua.


Minu eneseväärtustamise teekond on alles poole peal. Ma leian kõikide teiste jaoks alati aega, aga ennast jätan unarusse. Täna 1. novembril otsustasin, et aitab. Hakkan uuesti jooksmas käima. Võtan rohkem aega ensehoolitsusteks ning to-do listi asemel teen ühe asja päevas korraga.


Kui keegi küsib, millega ma tegelen, siis vastan: "Ma hoolitsen selle eest, et Universumil igav ei hakkaks." Tavaliselt tekitab see pausi, sellise mõnusa, kerge paanikahetke, kus inimene otsustab, kas ma olen geniaalne, töötu või lihtsalt ebaviisakas. Aga ausalt, milleks rikkuda lõbu? Ma ei taha enam, et mu väärtus on mõõdetav visiitkaardis.


Eks ole näha, kes tahab edasi suhelda ja kes tõmbub eemale. Meie elu uues kohas on ju tutvumisi täis.

Pildil minu lapse koolitee ja minu jooksurada. Aeg uuesti elu hakata märkama ning kohalolu armastama.


llona Karula

Leiad Eluvaim kirjastuse raamatud siit www.algolemusshop.com

Minu koduleht on siin: www.algolemus.com

Eluvaim kirjastuse instagram: https://instagram.com/eluvaim.publishing.co

Comments


© 2025 by Ilona Karula

bottom of page