Enesepettus

Minu kliendid on minu tõeline rõõm ja mitte seetõttu, et neid palju on, vaid põhjusel, et nad nii targad, avatud ja andekad on, julgedes esitada teravaid eksistentsiaalseid küsimusi, mis ei ole raamatu tarkus ega pehme puder, vaid on kirkad avastused enese leidmise teel.


Eile inspireeris mind üks inimene sedavõrd, et tundsin vajadust tema välja öeldul pikemalt peatuda.

Ta küsis: “Ilona, kas sa oled vahel mõelnud, et äkki me tegeleme nii siin kui igal pool mujal enesepettusega?”





Olin sellest tundmusest nii liigutatud, et vastasin kõhklemata JAH. Lõpuks ometi keegi, kes selle otse välja ütles. Me tegeleme enesepettusega! Terve meie eksistents ongi üks suur enesepettus. Ükskõik, millisel tasandil viibida on meil raamid, ruumid, süsteemid, programmid, uskumused, põhjus-tagajärg jne. Alati on midagi, mis annab energiale vormi ehk piirab vaba energiat/olemust, et panna see täitma eesmärki ehk loomingut. Samal ajal kui olla täielikult vormitus olekus, näiteks oma Algolemuses, mis on sinu enda energia kõige algsemas mõjutusteta olekus, seisneb ka seal paradoks: vormitu olek on omaette vorm.


Ma leian, et kui me kehastuse vormis siin mänguväljakul juba oleme, siis kogegem seda eksistentsi maksimaalse mänguna. Isegi kui on tegemist enesepettusega ehk sellega, et enamus asju, mida eksistents läbi vormi või vormituse endas tingimustega esindab, sellel pole vähimatki pistmist meie Tõelise Olemusega, sest meie Tõelisus on kõik ja mitte midagi. Tühjus ja täius korraga.


Kuhu lõpmatusse kogemus meid viia võib, seda isegi meie Vaim ei tea. Küll aga mina ja paljud teised teavad, et mida rohkem vabadust/sõltumatust kõikidel tasanditel oma energiaolemuses hoida suudame seda avaramalt saab sündida looming praeguses hetkes tagasi vabadusse, sõltumatusesse, avarusse, isegi kui on tegemist enesepettuse mänguvormidega, mil loome vormi või taotleme vormitust millegi suhtes.



Milles enesepettus väljendub?


On kõik ja samas pole mitte midagi; Sa oled siin, aga tegelikult pole sa mitte kusagil, ka vormitus on vorm; Kõik on sinu sees ja samuti on kõik sinu ümber. Näiteks erinevad eksistentsi vormid, vamolendid, inglid, tulnukad, need on samuti versioonid meist endist, kellega me niiväga võitleme või kellelet abi palume. Eksistentsi erinevatel tasanditel, mis ühele on hea, on teisele halb –hea ja halb eksisteerivad korraga ehk pole head ega halba. Mis on ühele valgus on teisele pimedus, sest valgus on teadlikkus ja pimedus ebateadlikkus. Ja me võtame kõike tõsiselt, oleme käskude keeldude võimuses, uskumuste piirangutes, enese kõige julmem vangla, samal ajal püüeldes pidevalt millegi poole.

See ongi enesepettus –otsime ja leiame tõdesid ebatõdedest, sest tõde on igaühe enda isiklik tundmus, kogemus ja vaatenurk, mis on suhteline ega pole kunagi mõõdetav.


Las siis lihtsalt olla nii... elame igaüks omas tões, aga püüame seda teha hästi, luua ise paremini.


Millist mängu me vaimsetes praktikates mängime?