Täna pidi olema statistika järgi aasta kõige masendavam päev (21.01.2019). Mina sellesse küll ei usu. Samamoodi ei usu ma tähtpäevadesse, esmaspäevadesse ega reedetesse. Iga päev võib olla hea päev kui oled otsustanud nii.
Me kõik teame, et Universum vastab meie sisemistele vibratsioonidele, sest meile avalduv maailm on teadvuse projektsioon. Seega kõik, millega meie teadvus aktiivselt ühenduses on avab meile holograafilise maailma toimuvast. Pole ilmaaegu öeldud, et saame seda, mis me oleme. Kui soovime elusaid kogemusi tuleb lähtuda ego asemel hingest.
Rahuldust pakkuvateks kogemusteks tuleb õppida valima oma sisemist seisundit ehk ehk sisemisi vibratsioone. Vingudes, hädaldades ja mitte millessegi uskudes ei muutu elu paremaks. Elu muutub paremaks alles siis kui järgida kutset oma hinge sees. See miski müstiline hääl, mis ütleb meile õiged vastused ette on kõhutunne, südametunnistus, sisemine nägemine, selgelt teadmine. Hinge tunne väljendab alati jaatamist millegi suhtes. Kui sa tunned, et sa saad öelda jah, enesele allahindlust tegemata, siis ongi see sinu hinge tunne.
Hing on meie rõõmu allikas.
Selleks, et kustutada teiste janu, tuleb kõigepealt enda janu kustutada. Mitte üks inimene ei saa teist inimest aidata kui ta pole ennast aidanud. Seega maailma paremaks muutmiseks tuleb pöörduda enese sisemise rõõmuallika poole ja alles siis kõigi teistega seda rõõmu jaga ning neid innustada.
Rõõmu on meil vaja õppida kogema kohe, mitte homme ega ülehomme, sest inimene, kes ei oska siin ja praegu millestki rõõmu tunda ei tunne seda tõenäoliselt ka elu lõpus.
Elu mõte ei ole lõpmatuseni midagi taga ajada ja ennast maha salata, et kusagil tuleviku illusioonis elada. Me keegi ei tea kui pikk on kellegi elutee. Me ei tea ka, millal tulevad paremad päevad. Aga me saame valida, et kohe täna võib olla midagi paremat ja rõõmsamat.
Mind ajab naerma, kuidas inimesed on asjades nii kinni, et hoiavad oma portselanserviisi ja lauahõbedat vitriinkapi klaasi taga ega ei kasuta seda mitte kunagi. Või ootavad nad jõululaupäeva, et siis perekonnale ilus laud katta.
Milleks?
Kes keelab portselan serviisist teisipäeval kohvi juua?
Kes keelab tihedamini ilusaid õhtusööke korraldada kui kord aastas jõuludel?
Miks üksteisele kingitusi teha vaid tähtpäevadel?
Miks mitte üllada teineteist kõige ootamatumatel momentidel?
Miks me keelame endale elu võlu?
Üllatused on minu meelest nii võluvad, mis lisavad ka hallimasse argipäeva värve juurde.
Hing vajab midagi, mis teda rõõmustab. Rõõmustagem ometi. Kasvõi selle üle, et saame soojas voodis puhaste linade vahel magada. Kraanist jookseb voolav vesi ja me ei pea tünnide kaupa seda kusagilt kaugelt kohale tarima, mis ka siis ei kõlba valgele inimesele juua. Poest saab süüa ja sõpradega kinos käia. Või sul on lihtsalt hea olla, mil kusagilt ei valuta.
Täna mõtle elu üle järele ja saad teada kui suure õnnega sa tegelikult oled koos. Rõõmusta.
Loe edasi Ilona Karula raamatust "Hinge valede nõiaring", mille viimased eksemplarid leiad Apollo raamatupoodidest või autori e-poest www.algolemus.com/shop