Väärikus

Kui inimene kaotab väärikuse, siis on ta kaotanud iseenda, mis paneb teda vääritult käituma. Kui sind ennast ei ole kohal, siis ei ole su ümber ka väärikaid inimesi, kes väärtustavad tõelist sind.

Väärikus – see on võime järgida moraaliseadust enda sees, mil inimeses on kindel teadmine, et ta ei saa oma hingega vastuollu minna. On asju, mida hingelisest aspektist lihtsalt peab tegema ja on asju, mille suhtes tuleb õigel ajal minema astuda.

Piisavalt terav pilk õige mõõdu hindamiseks ongi väärikus.

Väärikust ei saa kunagi mõõta positsiooni, staatuse või rahaliste võimaluste järgi, kuigi paljud seda teevad. Väärikuse mõõdupuu on iseendast ja teistest lugupidamine. Inimlikkus.

Kes alandab teist, sel puudub väärikus ja kes laseb ennast alandada, sel puudub samuti väärikus. Tuleb lahkuda ebaväärikatest suhetest, et mitte muutuda ise ebaväärikaks. Seda mõistetakse alles siis kui korraks toksilisest suhtest eemaldudes saadakse sõõm värsket õhku.