Ta elu "käib närvidele"

Mul ei ole häbi jagada ilusaid hetki. Sest ma ei soovi postitada magamata öid, üle töötatud päevi ega vaikseid “kas see on seda kõike väärt?” hetki. Aga neid on, oi kuidas on. Ma ei taha koondada enda ümber elu üle virisejaid, kellele nii hullult klikib teiste hädadele kaasa halisemine.

Meist paljud vajavad meeldetuletust, kuidas rõõm ei tähenda, et kurbust poleks olemas. Aga need ilusad hetked, mida ma jagan on välja teenitud ja teadlikult loodud elu osa. Keegi ei keela sinul sama teha.

Väikesed esteetilised ülesvõtted pakuvad minu jaoks puhkust ja loomingulist rõõmu, aga need sisaldavad ka elu, kus on olnud kaheksa aastat järjest null puhkust, tööpäevad, mis algasid enne äratuskella ja lõppesid, kui teised juba magasid (ja on seda uue ettevõtmisega seoses tänaseni), pinged, hirmud, ebakindlused, mis pole sotsiaalmeedia sisu jagamise väärilised.

Ja siis, kui lõpuks tuleb hetk, kus saan midagi nautida, näiteks kohvitass päikese käes, mõnus õhtusöök, rõõmsad hetked lastega rannas, siis on alati keegi, kellele see “käib närvidele”.

Nagu õnn oleks midagi, mida peaks salaja kogema. Või et rõõm vajaks luba.

Ei-ei. Ma ei häbene head. Ma ei vähenda oma rõõmu selleks, et kellegi kibestunud meel saaks end mugavamalt tunda. Sest ma tean, kui palju on olnud kulisside taga. Ja kui sina näed pilti, siis näed sa hetke. Mina tean selle hinda. See on absoluutselt kõikidel sisuloojatel sama.

Kulisside taga on inimesed lihtsalt inimesed.

Kui sa paned oma ettevõtmistesse tohutult energiat, pühendumist ja jõudu nii palju, et need on lõpuks nagu tugevalt toidetud kelgukoerad, siis ühel hetkel, jah, nad hakkavadki sind edasi vedama. Aga see pole “vedamine”.

Sellepärast ei pea paluma andeks ega vähendama ennast.

Mis seal sotsiaalmeedias siis jagama peaks? Koledust ja maitselagedust? Nutma kui raske ja keeruline on elu?

Ei-ei. See pole minu jaoks. Kaunis videograafika on mu kirg. Toit ja selle valmistamine koos serveeringu stiliseerimisega on lausa tipphetk minu päevas. Ma teen absoluutselt kõike, mis mind paelub, rõõmustab ja hinge toidab. Ja samamoodi teen ma asju, mis ajavad ahastusse ning panevad endalt küsima: “Kaua võib?”

llona Karula

Leiad mu raamatud siit www.algolemusshop.com

Minu koduleht on siin: www.algolemus.com

Algolemuse instagram: https://www.instagram.com/algolemus/

Eluvaim kirjastuse instagram: https://instagram.com/eluvaim.publishing.co

Algolemuse Facebook: https://www.facebook.com/algolemus