Suhetest ja tülitsemisest

Praegu on huvitav aeg, mil suhete teemad kerkivad esiplaanile. Nii on Stuudios mulle sageli ligi astutud ja postkasti saabunud nõu ootavad kirjad, et mida ma ühest või teisest suhte situatsioonist arvan, kuidas mõni konflikt mulle kui võõrale paistab ning millist tuleviku perspektiivi kõrvaltvaatajana näen.

Teate, mu esimene küsimus vastu on, et kas probleemi lahendatakse konteksti siseselt või on seal ka konteksti väliseid teemasid, millega tülitsemisele “puid alla” visatakse?

Pildistas Photography by Penelope

Minu lähenemise viis on väga lihtne, liiatigi ehk primitiivne, aga elu on näidanud, et seal, kus triivitakse kontekstist välja ei ole suhetel head tuleviku perspektiivi.

Kontekstist asjade välja rebimine on kui manipulatsiooni kõrgeim vorm, mille eesmärk ei ole ühise lahenduse leidmine, vaid selle eesmärk on asjade enda kasuks pööramine, mil üks on vale ja teine õige. Ja uskuge mind, see ei ole lahendus.

Inimesed, kes paaniliselt kardavad valeks jäämist, teiste käest pahandada saamist või oma vigade tunnistamist kipuvad kas vaikima ja probleemidega tegelemist vältima või siis teine äärmus on ründama ning valetama.

Näiteks hiljuti kui minu Stuudio abiline püüdis viisakalt ja delikaatselt välja selgitada ühe osaleja viimase minuti haigestumist, sest oma koha eest tuleb tasuda kui selgitus ei ole piisav, siis käratas osaleja talle kirja teel, et maksku mis maksab, aga haige inimese koht ei ole ükskõik mis päeval ega kellaajal meditatsioonis. Sellega püüdis ta meid korrale kutsuda, ettevõttest väärat muljet jätta ja märku anda justkui sunniksime osalejaid kasvõi haigena ennast kohale vedama, mis ei vasta ilmselgelt tõele. Meie eesmärgiks on alati osalejaga suhelda ning kui selgitus on inimlik ja piisav, siis tühjaks jäänud koha eest on tasunud üldse väga üksikud.

Konflikte, teravaid kokkupõrkeid ja tülitsemist ei tasu karta. Selliseid “tõlkes kaduma läinud” möödarääkimisi võiks vaadelda hoopis läbi sellise pilgu, et kuhu suhte stsenaarium edasi võiks viia. Kas võimuvõitlusesse ja jõudude proovile panekusse, et teist osapoolt võimalikult palju maatasa teha, süüdlaseks tembeldada, mainet määrida ja kuvandit vale informatsiooniga eksitada, või on sellel hoopis hea tahte eesmärk omavahel normaalselt suhelda, kompromisse luua, lahendust ja lepitust leida.

Sassi läinud suhete lahendamiseks ja möödarääkimiste parandamiseks on alati väga oluline saavutada eesmärgipärane selgus, läbipaistvus ja kasvõi minimaalne teineteise mõistmine. Viimane on juba üli hea saavutus. Küll aga ei aita teineteise mõistmiseni kaasa mitte üks raas konteksti väline suhtlus.

Selle kohta on mul eraldi peatükk ka “Hingesõnumite” raamatus lk 126.

/Öeldakse, et kui tahad partnerit tegelikult tundma õppida, siis mine temaga ühisele pikemale reisile, kus mugavustsoonist välja astudes ilmnevad meie head ja vead. Ma leian, et kui tahta õiget sõpra tundma õppida, siis tasub temaga üks korralik tüli maha pidada, kus ilmnevad samuti meie head ja vead.

Siinkohal pole mõtet silmi pööritada ja teeselda, et me keegi kunagi vaidlustesse ei lasku.

Selle järgi, kuidas keegi tülitseb ja konflikte lahendab, saadakse teada, kui õige sõber ta meile on.

Kui vaidlust lahendatakse konteksti-siseselt, siis on tegemist aruka ja südamliku sõbraga, kellega on võimalik jõuda teineteise mõistmiseni, sest vaidlus toimub ühise arusaamani jõudmise eesmärgil.

Kui vaidlusesse tõmmatakse konteksti-väliseid teemasid ja muututakse isiklikuks, et teist osapoolt võimalikult teravalt haavata, siis ei ole tegemist aruka, ammugi mitte südamliku sõbraga.

Iga konflikti eesmärk peaks olema lahenduse leidmine, mitte tõestamise nimel võitlemine ja võimu näitamine.

Ebatervetes suhetes jääb sageli peale see, kes on osavam sõnaseadja. Tervetes suhetes jäävad mõlemad õigeks, sest seistakse teineteise kõrval, mitte üksteise pea peal.

Vali oma sõpru ja vali oma lahinguid./

Ilona Karula www.algolemusshop.com www.algolemus.com