Paremateks päevadeks?

Hiljuti kui abikaasaga autos martsipani sõime meenusid meile mõlemale vanad head martsipani kujukesed, mida nõukogude ajal puhvetkapis hoolega klaasi taga hoiti ja hiljem vanaks läinuna minema visati, sest keegi neid kunagi ei raatsinud süüa, kui ehk mõni väike võrukael, kes kassidel sabasid salaja otsast näksas.

Seda meenutades pahvatasime mõlemad naerma ja abikaasa jagas juhendit, kuidas oleks kõige arukam martsipani kujudesse suhtuda: "Kõigepealt tasub otsast ära hammustada pea ning seejärel kujuke puhvetkappi tagasi klaasi taha panna. Kuna kujuke on ilma peata kole, siis järgmisel päeval tasub seda edasi süüa..."




Puuduse ajastust tulnud inimestele on paratamatult kaasa tulnud programm jätta kõike paremateks päevadeks justkui paremad päevad oleksid kusagil ootel. Tegelikult me keegi ju ei tea, millal see kõige parem päev on. Seega miks mitte vormida igast päevast midagi paremat ja valida olemasolevatest variantidest parimat.

Näiteks täna joon ma kohvi kõige ilusamast kruusist, söön lõunat kõige kaunimalt taldrikult ja kannan koduseinte vahel kenasid riideid, mis sest, et keegi ei näe ja on täiesti tavaline esmaspäev. Sest, et tunne loob meeleolu ja heast meeleolust sünnivad ka paremad päevad. Taanlastel on selle kohta hea sõna hygge.

Siia jätkuks jagan killukest katkendit "Hingesõnumite" raamatust.

/Kui oled oma kodusest baarikapist avastanud vanaks läinud kuupäevaga kingitud hinnalise käsitöö-šokolaadikarbi, sinu vitriinis hoitud hõbelusikaid katab tume kiht või parimad moosid kasvatavad sahvris hallitust, siis oled sa seda tüüpi, kes hoiab kõike head ja paremat oma parimateks päevadeks.

Ainult et, siis kui see parim päev saabub, sööd sa vanaks läinud šokolaadi, viskad hallitama läinud kompotte minema ning veedad pool päeva lapiga hõbelusikaid külaliste tarvis läikima nühkides.

Kas poleks mitte mõnusam kerida end sooja teki sisse teleka ette kerra, vaadata mõnda head filmi ja lasta šokolaadiassortiil hea maitsta. Segada hommikukohvi hõbelusikaga, süüa pannkooke hõbedast noa ja kahvliga, uhada sinna kuhjaga peale kõige paremat moosi, mis siis, et lumehanged ei ole veel maas, ning mõelda, et ma tohin seda endale lubada. Ja homme samamoodi... Sest elu koosneb nauditavatest hetkedest, mitte parimatest päevadest./

Ilona Karula "Hingesõnumid" www.algolemus.com www.algolemusshop.com

NB! vahvaid sündmusi meenutades ei mäleta keegi, mis päev oli. Me mäletame, kuidas oli tore hetk, vahva olemine ja mõnus tunne.

Pildi leidsin ühest ammu ärasöödud kommikarbi assortiist, mille valmistajaks oli Cakery by S ehk Chef Sentjurin. Teen talle rõõmuga reklaami, sest paljud tema kliendid ei teagi, kuidas tegemist täiesti taimsete maitsvate vegan toodetega. Õnneks saab tänapäeval söödavast kunstist mälestuseks pilti teha ja seejärel kommid südamerahus ära süüa

81 views

Recent Posts

See All

Loomisest

Tahan teile jagada, kuidas Stuudios toimus eile väga meeleolukas loomise praktika. Kohal oli üks osaleja, kelle lugu olen teile palju näitena esitlenud, aga eile rääkis ta oma lugu ise, kuidas ta lõi

Saamisest ja loomisest

Täna jagan teile mõtteid saamisest ja loomisest. Kord küsis minu käest üks terapeut know-howd, et kuidas ma olevat kõik selle saanud… Kui ma mõistmatult talle otsa vaatama jäin, et mis selle ja mis sa

Näpuga näitaja

Kõiksuses on praegu üleval arvustamise teemad. Paljud saavad ebaõiglaselt arvustatud või nad ise on arvustaja rollis. Sellega seoses tekkisid mõned mõtted. Teiste arvustamise teed minna on lihtne. Vaa

© 2020 by Ilona Karula