Kasulikud suhtetülid!

Updated: Aug 23

Kas head terviklikud suhted on kõik vagurad, idüllilised ja konfliktivabad?

Olles staažikas suhtestaatuses, lausa 24 aastat, siis ma julgen teiega jagada enda kogemust.

Hea ja terviklik suhe ei tähenda seda, et sa oled leidnud oma ellu täiusliku partneri, kellega sul ei ole ühtegi tüli, möödarääkimist ega vaidlust. Vastupidi. Hea ja terviklik suhe kasvab välja lahkhelidest, täpsemini mõlema osapoole võimekusest ebakõlasid lahendada. Mida enam suudetakse ühisele meelele läbi koostöö jõuda, seda tugevamaks muutub suhte vundament, millel tugineb terviklik partnerlus. See tähendab, et iga tüli peale ei joosta suhtest minema ega teist osapoolt petma.

Minu käest on instagrami igakuisel küsimuste-vastuste maratonil sageli uuritud, et mida teha suhtega, kus on palju tülisid? Kas jääda kokku, minna lahku, võtta paariteraapiat vms.?

Kuigi inimesed on erinevad, siis minu isiklikule kogemusele tuginev vastus on järgmine:

Lahkhelide korral tuleb välja jätta sõnad “Mina” ja “Sina” ning asendada need sõnadega “meie” ja “lahendus”.

Suhte tulevikule näitab rohelist tuld see kui probleemi lahendatakse konteksti siseselt. Suhtel on hea tuleviku perspektiiv.

Suhte tulevikule näitab punast tuld see kui tülidesse kaasatakse konteksti väliseid teemasid, et teineteist võimalikult palju haavata. Suhe on halva tuleviku perspektiiviga.

Kui on tüli, mida igas suhtes ette tuleb, siis tuleks sellest kasu lõigata ja treenida end probleemide asemel lahendustele keskenduma. Nii õpitakse omavahelist koostööd. Oma kaaslast tasub võtta kui oma koostööpartnerit.

Konfliktid ja etteheited annavad võimaluse saada paremaks inimeseks. Kui sind tüli käigus midagi väga riivab, siis järelikult on see sinu õppimise koht. Kõik, mis ei puutu sinusse ei saa sulle haiget teha.
Kui keegi ütleb, et te olete oma kaaslasega nii sarnased, siis küsi endalt, mis tundeid see sinus tekitab. Kas sa oled uhke, et oled tema moodi või tekib su sisse kõhedus teie saranasusest?

Mina võin küll öelda, et mu lõvimärgist tulise mehe käratamine õigel ajal õiges kontekstis on muutnud mind paremaks inimeseks. Alguses trambin vihaselt trepist üles, löön magamistoa ukse pauguga kinni, nutan patja ning pakun mehele silent treatmenti, kuid siis vaatan peeglisse ja saan ise ka aru, et see miski, mis mind trigerdas on enda peeglisse vaatamise koht.

Samamoodi on minu teravate torgetega õiendamine muutnud mu meest paremaks kaaslaseks. Alguses võtab see teda ohkama, kuid siis saab ta ise ka aru, miks naine kuri või tornaadoses meeleolus on.

Teineteise süüdistamine lahendusteni ei vii.

Kui lahendust ei püüta ühiselt leida, siis viib see lahkuminekuni. Ja teate kui lihtne on lahku minna. Lahutuspaberid asuvad ühe nupuvajutuse kaugusel. Ma olen mitu korda lahutuspabereid suurest vihast välja printinud. Aga mu mees… ta ei ole lasknud sellel aset leida, sest ta on vaimselt minust targem, küpsem ja spirituaalsem, kes õpetab mulle lahenduste loomise sügavamat kunsti.

Nüüd pika peale olen ma hakanud aru saama, et see meie 24 aastat kestnud suhe on püsinud ainult tänu tugevalt ehitatud vundamendile, mis on üheskoos lahkhelidest läbi minemise kaudu loodud. Ma võin ükskõik kui kenasti oma mehest kirjutada ja hästi palju kenasid pilte sotsiaalmeediasse postitada, kuid tõde on see, et suhte muinasjutte pole olemas. Tegemist võib olla väga hea ja ideaalse suhtega, kuid kõikidel inimestel on suhetes kitsaskohti, ebakõlasid, lahkhelisid. Kui õppida neid lahendama, alles siis saab suhtest rääkida kui väga erilisest teekonnast, mida imetleda.

Sarimonogaamia, kus iga 3-5 aasta tagant vahetatakse partnereid, ei näita seda, et inimene on hästi suhetesse pühendunud, vaid kõneleb sellest, et puudub võime luua ühiseid lahendusi. Sama käib polüamooria kohta, mil lihtsalt põgenetakse reaalsuse eest.

Armumise periood kestab 6-24 kuud. Peale seda hakkab pihta just see suhe, kus on vaja inimesena suuremaks ja paremaks kasvada. Abielu ehk abistav elu aitabki meil seda läbi teineteise silmade ja südamete teha.

Erandeid leidub alati ja kindlasti on olemas ka neid suhteid, kus ei tülitseta ning koguaeg valitseb konstantne rahu. Siiski ei pruugi nendeski suhetes kõik olla nii nagu ühele osapoolele paistab või välismaailmale etendatakse.

Näiteks tean ma väga paljusid selliseid suhteid, milles välditakse tülisid ja keeratakse teine põsk ette.

Kui inimene neelab sageli enese jaoks rahulolematust alla, siis ta petab suhtes iseennast iseendaga. Vältides asjade selgeks rääkimist pelgalt seepärast, et rahu valitseks maa peal, avastatakse ühel hetkel, kuidas rahulolematus su sisse enam ära ei mahu ja oma pikas abielus ollakse ennast täielikult kaotanud, sest enese vajadused ja hingesoovid on asetatud tagaplaanile.

See võib kaasa tuua topelt elu elamise.

Näiteks tean ühte perekonda, kes kolis maale elama. Kõik käib naise pilli järgi, mil naine surub oma mehele enda maitset, soove ja ideaale peale ning mees püüab rahu hoida maa peal ega julge öelda midagi. Naine arvab, et kui ta hapusaia küpsetab, ennast ei raseeri ega kreemita ning elab oma ökoelu nagu seriaalis "Väike maja preerias," siis see hullult meeldib ka tema mehele. Karm tõde on aga see, et mehele meeldivad raseeritud ja kreemitatud kaunis pitspesus naised, kellega ta pealinnas töö kõrvalt lõbusasti aega veedab. Mees ei tee oma suud lahti ainult seetõttu, et lahkuminek suure pagasi tõttu muutuks liiga keerukaks. Pealtnäha on õnnelik idülliline preeriaelu täis naeratavat depressiooni, kus üks arvab, et kõik on hästi ja teine teeskleb, et jah sul on õigus ning peaasi, et sina õnnelik oleksid.

Mitte keegi ei peaks kannatama elu, milles ta pole õnnelik. Õnnelikkus on puhas seisund ja tunne. Kui sa ei tunne ennast suhtes hästi, siis ainult seetõttu, et probleemile pole leitud lahendust. Igas suhtes on probleeme, sest inimeseks olemise suurim väljakutse on üksmeele leidmine. Partnerluse eesmärk on koos loomine ja see saab välja tulla ainult siis kui üheskoos harjutatakse lahenduste loomist. See on nagu äri. Ettevõtluses on kõigi huvi luua suurimat võimalikku kasu. Miks paarisuhtes peaks olema teisiti?