Olen lapsest saati tajunud maailma teistmoodi, kuid vahepeal sai minust ka täiesti tavaline laps, kes tahtis olla teiste moodi ja sulanduda ühiskonda. Kuni, elu keerdkäigud ja sündmused mind tagasi selle juurde juhatasid ja panid küsima, kes me oleme ja mis on elu mõte?
Miks minust sai selgeltnägija ja miks hakkasin taas avastama oma võimeid? Aus vastus on, et ma leidsin end ühel hetkel esoteerika lõksust, selgeltnägijate sõltuvusest, kes käis ringiratast ühe juurest teise juurde ega teinud enam ühtegi otsust ilma suuvoodri heakskiiduta. Aeg muudkui läks, elu seisis, olin millegi pidevas ootuses ja lootuses, mida aga ei tulnudki.
“Kas pelgalt ootamise peale peakski midagi tulema?” avastasin ühel hetkel ma…
Väga paljud muudkui tunnetavad, näevad ja tajuvad, annavad inimestele võlts lootusi ja pakuvad lohutust, aga vastuseid ei anna ja infot ka mitte, et mida inimene ise võiks teha, et endas kõik olemas olevad vastused kätte saada.
Igatahes õppisin ma sellest üht: kõrgem jõud on inimese enda kõrgem jõud, tema lõputu potentsiaal, mille kätte saamiseks tuleb endaga tööd teha. Kõik vastused on inimese sees olemas, Universum lasub otse meie peopesadel ja me kõik suudame olla hoopis ise suurepärased selgeltnägijad, teadjad, sensitiivid. Ainult tahtejõudu enesega tegelemiseks on vaja.
Sõltuvus nagu kõik teised sõltuvused
Siinkohal jõuan teise äärmuseni -inimesed, kellele võid kandikul kõik ette kanda, aga ikka nad ei viitsi midagi teha. Päris mitmele olen enda vabast ajast kanaldanud harjutusi või pannud kokku personaalse konspekti, aga kui endiselt tullakse eksinud silmadega kohale, mõni isegi tunnistab, et ei viitsi… siis sulgub ka minu uks. Ma põhimõtteliselt ei tegele sellistega, kes ootavad, et keegi teine nende elu ära elab ja mured lahendab. Kui ma juba näen neid põlevaid silmi, mil ollakse esoteerika sõltuvuses, aga endaga tegelemine on teise järguline, siis saab minu südame asjaks öelda Stop!
Esoteerika sõltuvus ja selgeltnägijte küljes rippumine on täpselt samasugune sõltuvus nagu hasartmängud, alkohol või kompulsiivne käitumishäire, mil inimene vajab hoopis teistmoodi abi. Näiteks kahe jalaga tagasi maa peale toomist.
Tihti vajab inimene kõige tavalisemat praktilist nõu või et keegi võõras neile midagi otse välja ütleks. Ja uskuge, see on midagi, mis hetkega kellegi tervet maailma muuta võib. Näiteks inimesed, kes on mässinud ennast võlgadesse vajavad mitte selgeltnägijat, vaid hoopis korralikku võlanõustajat ja tasuta õigusabi. Või psüühika häiretega inimestel on vaja psühhiaatrit või vereanalüüse, sest kui organismis on vitamiinide ja mineraalainete puudus, kehakeemia või hormoonid on paigast ära, siis ei aita ükski teraapia mustast august välja. Ja vahel on inimestel vaja lihtsat inimlikkust, et keegi neid ära kuulaks. Selleks ei pea maksma raha selgeltnägijale, vaid selgeltnägija kohus on saata inimene hoopis parima sõbrannaga kohvikusse või olla võimalusel ise see sõber kõrval.
Loomulikult on ka meiesuguseid inimesi vaja, kes teisi juhendavad, toetavad, nõu annavad, aga sealjuures lasub kohustus jagada piisavas koguses teadmisi, et inimene iseseisvalt endaga tööle hakkaks ja kogu teadmiste pagasi tavaelu praktikasse rakendaks.
Elu ise ongi ju kõige suurem praktika.
Kui seda osapooled ühtemoodi mõistaksid, muutuks ka elu kiiremini paremaks ja ei oleks vaja nii palju kõrvalist abi. Paraku hetkel ühed hullutavd ja teised hulluvad ning sealt saabki alguse nõiaring, mil inimene, kes peaks läbi vaimsuse ennast leidma, hoopis kaotab ennast “vaimsusele”.
Tuleviku ennustamisest
Pealegi, kuidas selle ennustamisega on kui vaimses maailmas pole tulevikku, olevikku, minevikku, pole isegi numbreid olemas, rääkimata aja-ruumi mõõtmest, sest energias eksisteerib kõik korraga? Nägijad, kas pole mitte nii, et on pea võimatu öelda 100% täpsusega sündmusi ette, sest energia on pidevas liikumises ja muutumises. Inimese tulevik ajamõõtmes sõltub ainult sellest, millisel tasandil ta parasjagu viibib. Inimene, kes iseenda elu juhib, see konstantselt koguaeg midagi loob. Tema jaoks ei ole kindlat elu peateed või saatust, ta tallab ise oma elu raja (tuleviku) sisse. Inimene, kes tallab aga mööda teiste poolt sisse käidud radu, tema tõe poolest ei loo –seal võib suurema tõenäosusega asju ette näha. Küsimus on selles kui eetiline on midagi ette öelda. Kui inimene talletab kuuldu oma alateadvusesse, siis hakkab kellegi teise poolt öeldu tema elu läbi alateadvuse juhtima. Kas see on eetiline?
Saa ise selgeltnägijaks
Kallid inimesed, taas avastage enda võimed, oma unikaalne loomisjõud, enda signatuurenergia ja te saate kõik, mida teil vaja on. Ei ole kedagi kõrgemat, targemat, paremat peale sinu enda Tõelise Olemuse. Sul on vaja teda tundma õppida, oma sisemist tõde kuulata. Meie sellel teel, kellel on juba kogemused, peaksime olema siin ainult selleks, et toetada, aga mitte selleks, et üksteise eest asju ära teha. Edasi jõuavad ainult need, kes iga tahku endast tundma õpivad. Ja võimed on meil tõesti kõigil olemas, küsimus on selles kui palju nende kasutamise nimel oleme valmis tegutsema.
Kui on minu võimuses, siis avan sulle ukse, aga sisse pead sealt ise astuma.
Comments