Ära tühista oma tulevikku!

Inimene, kes on terve elu elanud endale, kipub eeldama, et kõik teised elavad talle. Kui teised julgevad seda mitte teha, siis lahterdatakse neid tänamatuks, kostitatakse suure pahameeletormi ning solvunud hoiakutega. 

Sellist käitumist iseloomustab kõige paremini sügav vajadus, et keegi teine võtaks vastutuse võõra elu eest ning kannaks koormat, mille tagajärjed pärinevad, võimalik, et kellegi teise toretsevast elust. 

Paljud noored maadlevad keerukates peresuhetes, kus lähedased ei julge neile otse välja öelda, et nad peavad oma elust loobuma, aga neile antakse vaikselt vihjates märku, kuidas loodetakse sellele, et nad „ise taipavad“ loobuda, sest  nii oleks „õige ja hooliv“.

Selline käitumine ei pruugi üldsegi olla nartissistlik, kuivõrd tegemist on vaimselt ebaküpse, äreva ja kaudselt manipuleeriva käitumisega. 

Paljud pered soovivad näiteks kolida teise linna või minna tööle/ õppima teise riiki, kuid vaikimisi neil taob kuklas, just kui nad seda teha ei tohi. Oma unistustele järgnedes ja tulevikuplaane teostades oleksid nad reeturid, tänamatud ja mis kõik veel. Kõige kurioossem kogu asja juures on see, et otseselt ei pruugi kellelgi nende füüsilist kohalolu vaja minna, kuid metafooriliselt tahetakse, et nad oleksid käeulatuses ja igal ajal saadaval. 

Kõige hullem kogu asja juures on see, et mõlemad osapooled võivad uskuma hakata, et eneseohverdus on armastuse märk. 

Mida teha või kuidas suhelda lähedastega, kes sunnivad sind ilma selge ja adekvaatse põhjuseta oma unistustest või enda loodud pere heaolust loobuma?

1. Tee vahet hoolimisel ja eneseohverdamisel.

   Lähedastega suhtlemine ei tähenda automaatselt, et sa pead neile meeldima iga hinna eest. Ole väärikas ja paku lähedastele hoolt ning tähelepanu, kuid tee endale selgeks, et armastus ei tohiks eeldada, mil keegi loobub oma elust, et teisel oleks mugav.

2. Harjutada „emotsionaalset distantsi“ — ole viisakas, aga ära lase teise emotsioonidel end kontrollida, juhtida ega enesekontrolli kaotada. Ära mine emotsioonidega kaasa, sest emotsioonid röövivad sinult klaarsuse. Püsi oma tundes, mis on hooliv, aga mitte ennast ja oma laste heaolu ohverdav. 

3. Pidev enese põhjendamine võib anda teisele alateadlikult tunde, et ta võib sinu elu üle otsustada, kui põhjendused „pole piisavalt head“. Kui sa oled ennast juba selgelt ja piisavalt pōhjendanud, siis ei peaks sa seda korduvalt uuesti üle arutama.

4. Sea selged ja rahulikud piirid, mis ei tähenda karjumist või tüli — need tähendavad konkreetset ja rahulikku enese eest seismist.

   
   

   Sa võid öelda näiteks: "Ma mõistan et sul on oma vaade. Aga minu elu ja minu pere heaolu on minu vastutus" või  "Ma austan su muret, aga ma ei loobu millestki, mis on minu jaoks oluline, kui pole selget põhjust."

   
   

5. Tuvasta, kas tegemist on manipulatsiooniga või kontrollisooviga?

   Esita endale selguse saamiseks kaks küsimust: “Kas teine kasutab süütunnete tekitamist ja solvumist eesmärgil, et oma tahtmist saada?” Kas teise soovid võtavad arvesse ka minu olukorda ja heaolu?

   Kui vastus on ei, on see ebatervislik suhe, mitte „lihtsalt erinevad arvamused“.

   
   

6. Lõpuks – jää alati teiste suhtes hoolivaks, tähelepanelikuks ja väärikaks, aga sea oma elukorraldus, lahendused ja valikud selliselt, et sa lōpuks valiksid enda/oma laste heaolu. Sest kui sa loobud endast, pole sul hiljem midagi ka teistele anda — ei armastust, aega ega tervist. Tõeliselt hooliv inimene ei nõua, et sa ennast kaotaksid või oma laste tuleviku tühistaksid. 

   
   

7. Enda valimine ei tähenda egoismi. Enesearmastus on see kui sa elad nii nagu sina tahad, aga egoism on see kui sa sunnid teisi elama nii nagu sina tahad.

   
   

8. Enda pere ja laste heaolu eest seismine ei ole egoism, vaid on hooliv käitumine. Oma päritolu perest saab hoolida ka selliselt, et sa oma ülesehitatud pere ei lõhuks ega ohverdaks.

   
   

9. Valides ennast tuleb meil alati vōtta arvesse, kuidas teised ennast tunnevad. Inimene, kes on terve elu elanud vaid endale ja nüüd eeldab, et kõik teised elavad talle, pole kunagi arvestanud teiste heaolu ega tunnetega ning nüüd hiljem temalt seda nõuda on äärmiselt keeruline kui ehk vōimatu.

   
   

10. Alati arvesta, et teisega suheldes tuleb sul tõusta või pigem laskuda tema silmade kõrgusele nagu lapsega suheldes sa seda teed, näiteks kükitad, et lapsega silmast silma rääkida. Ja siinkohal ma ei pea silmas lapsega rääkimist, vaid vaimselt ebaküpsema inimesega rääkimist.

    
    
    
    

    Ilona Karula

    Leiad mu raamatud siit www.algolemusshop.com

    Minu koduleht on siin: www.algolemus.com

    Algolemuse instagram: https://www.instagram.com/algolemus/

    Eluvaim kirjastuse instagram: https://instagram.com/eluvaim.publishing.co

    Algolemuse Facebook: https://www.facebook.com/algolemus