Vanarahvas armastas öelda, et silmad on inimese hingepeegel. Mina armastan öelda, et silmavaade on nagu raamat, milles on kirjas inimese olemus.
Olen ammu tahtnud kirjutada psühhopaatiale kalduvate inimeste silmadest, kuid olles jätkanud inimolemuse põhist uurimustööd olen jõudnud uuele järeldusele, et suurem osa neist ei kaldugi vägivaldsusele, vaid koondnimega võiks teatud inimesi liigitada hoopis tundetuteks.
Seal, kus on Hing, seal on tunded
Iga inimese sees on hing, mis on elukandev alge inimestes, taimedes, loomades, looduses –kõiges elavas. Küsimus on selles, kas hingeteadvus on magavas või ärkvel seisundis. Näiteks jälgige taimi –kõik, mille hing on tuim on närb. Lill võib elada aga mitte särada. Sama kehtib inimeste puhul. Ühed elavad, teised eksisteerivad.
Inimene, kes kogeb elu läbi hingestatud seisundi tunneb tundeid ning tema hing saab elus liigutatud ja puudutatud. Ta on suuteline kogema ilu kõiges, mis on läbi armastuse loodud ja ta on suuteline kogema valu kõiges, mis on läbi mitte-armastuse loodud. Ehk teisisõnu kui meie hing on ärkvel, siis me kogeme ühendust kõikide teiste meid ümbritsevate hingedega, mis sisalduvad kõiges, kes kannavad elu.
Näiteks tärkab kaastunne kui inimeste, loomade või loodusega on midagi halba juhtunud; meis aktiveerub empaatia kui kellelegi on liiga tehtud; tekib soov aidata kui näeme abitut hinge jne.
Isegi kui suurem osa inimestest pole oma hingest teadlikud on nende hing teadlik ja reageerib alati seal, kus on vaja inimese enda teadlikkust tõsta. Näiteks on tapamajades läbi aegade olnud eranditult kõige suurem kaadri voolavus, ja seda mitte kehvade palgatingimuste tõttu, vaid hinge loomus ei kannata lõppematut vägivalda välja. Vigastades ja hävitades otseselt teisi hingi saab inimese enda hing kõige enam alati ise kannatada. Lõpuks ei jäägi muud üle kui eemaldutakse sealt, mis elusid lammutab ja lõhub, sest hingeteadvusel viibides ei ole võimalik enesega vastuolus pikalt püsida. Iga konflikt enesega päädib tugeva rahulolematusega. Konstantne rahulolematus viib haigusteni nagu depressioon, ärevus, agressiivsus, suitsiidsus.
Täielikult killustunud hing muudab inimese tuimaks ja tundetuks, mis on kõige hullem haigus üldse, sest siis me kaotame oma elu ehk teisisõnu toimub edaspidine eksistents läbi primitiivse kehaolevuse, milles puudub elu jaatamine ehk kirg.
Milles väljendub tundetus ehk hingetus?
Sellisele inimesele on iseloomulik ellujäämisinstinktide automaatne pilootrežiim, strateegiline mõtlemine, kindlalt piiritletud kitsas maailmavaade, vaid teaduspõhine tunnistamine, iseenda üleliigne isikustamine, omandihimu, allutamine, võimuiha, enese positsioneerimine, õiguste taga ajamine, võitlus, tungiv vajadus kontrollida elu ja sh. teiste elu, manipuleerimine, teiste vabale tahtele vastu astumine jne.
Seepärast kohtab psühhopaatiliste kalduvustega inimesi just tippjuhtide seas, kuna tundetuna on kergem ja kiirem viis vallutada tippe kui teistega arvestama ei pea. Sõidetaksegi vahendeid valimata eludest ja tunnetest teerulliga üle. Näiteks metsaärimehed lasevad loodusest ekskavaatoritega üle, ravimitööstus loob ja teenib kasu inimeste hädade arvelt, suurkorporatsioonid nagu Monsanto saavutavad oma suuruse ja jõu elude hävitamise arvelt jne.
Puuduvad südametunnistus, kaastunne, empaatia, õiglustunne. Puudub austus ja aukartus elu ja kõige elava ees. Nähakse ainult iseennast ühes hetkes. Seistakse ainult iseenda huvide eest.
Silmavaade reedab inimolemuse
Millest kõneleb kasu saamine vägivalla ja hävingu teel?
Ei, see pole ebateadlikkus. Uskuge mind, sellised inimesed ja organisatsioonid on oma tegevusest vägagi teadlikud. Nad on TUNDETUD! Kui hingeteadvus on vaigistatud, hing on killustunud või on hing inimese kehas kohal minimaalselt, siis muutub inimene tundetuks. Sellisel juhul muutub ka inimese silmavaade –tundetuks!
Olles uurinud sadu profiile depressioonis inimestest, kes kangete ravimite tagajärjel muutuvad tundetuks, tuimaks ja elutuks, ning vaadanud internetist kuulsate psühhopaatide silmavaadet, siis tundetul inimesel kordub kindel sarnane silmavaade.
Kui vikerkesta ja alumise lau vahel on valget, siis viitab see tundetusele, tuimusele ja apaatsusele, mitte mõista elu läbi hinge. Ja see pilk võib olla sügav, aga tunnetele tõesti väga tuim. Külmalt kalkuleeriv, kontrolliv, allutav. Selles puudub elusäde ja kirg. Seal on paljas iha ja võim või siis lihtsalt hingetu pilootrežiim primitiivselt ära eksisteerida.
Hiljuti oli lehes palju artikleid ühe sellise silmavaatega tapamaja ärimehest. Täna hommikul nägin televiisorist ühte tuntud perearsti nende süüdimatute silmadega. Ja seda kõike kirja pannes meenus mulle lugu ühest endisest kolleegist, kes kasutas kangeid rahusteid ja antidepressante, vajudes samamoodi sellisesse uimapilku. Ühel ilusal päeval jalutas ta reaalselt suure kööginoaga mööda kontorit ringi ja inimesed lukustasid end profülaktika mõttes oma kabinettidesse, sest tegemist oligi ettearvamatu tegelasega. Ta töötab siiani juhtival kohal, sest on väga sarmikas ja osav, aga psühhod suudavadki jätta endast fantastilise multitalendi mulje.
Kui mõni koduvägivalla ohvrist klient on näidanud oma mehest pilti, siis on esinenud sealgi see korduv silmavaade ja kui on käidud oma ülemuse pildiga, kelles peidab ennast sotsiopaat, siis pole sealtki puudunud see pilk. Kes ei usu, siis vaadakem kasvõi purjus või narkouimas inimeste silmadesse, ka neil muutub silmavaade, mil vikerkesta ja alumise lau vahele tekib palju vaba ruumi -inimene muutub tundetuks ehk hingetuks. Ma ei väida, et see on reegel, sest mõni inimene ongi juba ka sünnipäraselt selliste silmadega ja ereandeid leidub alati, kuid silmavaade -see on alati vastavalt hinge seisundile muutuv.
Inimene püsib senikaua tundetu, tuim ja elutu, kuni ta on vastuolus iseenda hingega.
Elu on alati seal, kus on armastus. Ilu on kõik see, mis on loodud läbi armastuse. Elamine on oma hinge kogemine. Hingetasandil tehakse otsuseid võimalikult palju teisi kahjustamata.